Fondijuht: nafta hind liigub edasi külgsuunas

Kukemelgi sõnul tõi eelmise aasta sügisel OPECi ja USA kildanafta tootjate vahel alanud võitlus turuosa säilitamise nimel kaasa hinnasõja, mis kukutas Brent naftabarreli 115 dollari pealt selle aasta jaanuariks 45 dollari peale.

Odavamad hinnad on fondijuhi sõnul mõjunud hävitavalt USAs tegutsevate kõrgemate tootmiskuludega naftapuurtornide arvule ning energiasektoris tehtavatele kapitalikulutustele, tuues viimastel kuudel kaasa hinnasurve. Nii on Brent barreli hind tänaseks kerkinud 67 dollarini.

„Tänaseks oleme jõudnud tasemeni, kust edasise hinnatõusu korral on tõenäoline, et USA kildanaftatootjad, kes viimase suure langusega olid sunnitud oma torne sulgema, oleks valmis need taas uuesti avama,“ märkis Kukemelk.

Tähtsamad arengud, mida lähemal ajal jälgida, on Kukemelgi sõnul OPECi kohtumine 15. juunil, kus tehakse otsus tootmismahu osas, ning Iraani lõpliku tuumaleppe allkirjastamine ja oodatavalt naftaekspordi sanktsioonide osaline tühistamine 30. juunil.

Lisaks tasub fondijuhi sõnul silma peal hoida konfliktikolletel Lähis-Idas, majandukasvul maailma suuremates riikides, India soovil hakata looma endale strateegilist naftareservi ning euro ja dollari kursil. Kuna nõrgenev dollar aitab naftahinnal tõusta ja tugevnemise korral vastupidi.

„Kui suuremad üllatused kõrvale jätta, siis tõenäoliselt liiguvad hinnad neil tasemetel mõnda aega edasi pigem külgsuunas,“ märkis Kukemelk.

Küsimusele, millised mõjud neid arengutel on, vastas Kukemelk: „Kui täna avaldab aasta varasema perioodiga võrreldes oluliselt madalam naftahind deflatoorset mõju, siis üheksa kuu pärast eeldatavasti olukord muutub.“ See võib fondijuhi sõnul aidata maailma keskpankadel oma seatud inflatsioonieesmärkidele kiiremini lähemale jõuda.