Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahatrüki mõjul sai Euroopast imedemaa

    Negatiivsetel intressimääradel on mõju aktsiatele. Foto: Bloomberg

    Võiks ju mõelda, et mida madalamale intressimäärad lähevad, seda parem on see aktsiatele, kuid nüüd seisavad investorid silmitsi uue olukorraga, kus intressimäärad langevad koguni alla nulli. Kuidas see Euroopa aktsiaturge mõjutab?

    Intressimäärad, mis on nullis või negatiivsed, on kaugel normaalsusest, kuid Euroopa praegust olukorda võib teatud määral kirjeldada ka kui „imedemaana“, sest tegemist on olukorraga, kus intressimäärad ja inflatsioon langevad ning varahinnad (aktsiad, võlakirjad) tõusevad.
    Näiteks müüs alles hiljuti suurtes majandusraskustes olnud Portugal eelmisel nädalal esimest korda riigi ajaloos negatiivse tootlusega võlakirju ning tõenäoliselt on oodata sama trendi jätkumist ka teiste riikide võlakirjaoksjonitel. Selle põhjuseks on Euroopa Keskpanga aasta alguses käiku läinud võlakirjade ostmise programm ehk nn rahatrükk, mis on surunud intressimäärad allapoole ja tekitanud justkui teatava kõrvalefekti.
    Kuna aktsionärid seisavad keset seda „imedemaad“ silmitsi täiesti uue olukorraga, tasuks teada, mida negatiivsed intressimäärad võivad tähendada aktsiahindadele.
    1) Varasid hinnatakse valesti. Aktsiaturgudel on oht, et negatiivsed intressimäärad võivad jätta alles või säilitada neid varasid ja investeeringuid, millel normaalses intressikeskkonnas poleks mingit võimalust ellu jääda. Null või negatiivsed intressimäärad võivad kaasa tuua varade väärtuse moonutamise, mis tähendab, et varade väärtusi on väga keeruline „õigesti“ hinnata.
    Varem on langevad võlakirjade tootlused Euroopas tähendanud aktsiahindadele halba, kuna need peegeldavad majandusseisakut ja deflatsiooniriski. Kuid Euroopa Keskpanga võlakirjade programmiga on langenud võlakirjade tootlused ning tõusnud aktsiate hinnad, mis on täiesti uus olukord Euroopas. See tähendab, et praegune programm tõstab aktsiate väärtust. Kuna võiks pidu läbi saada? Selleks võib olla kaks põhjust. Siis kui USA otsustab hakata intressimäärasid tõstma või kui seda ei juhtu, jätkavad aktsiahinnad küll tõusmist, aga mingi punktini, kust võib oodata palju tõsisemast hinnalangust.
    2) Aktsiatega teenib rohkem kui võlakirjadega. Praegune olukord soosib aktsiainvestoreid võlakirjainvestorite ees, kuid on oht, et kõik varaklassid seisavad tulevikus silmitsi väikeste tootlustega. Lähiminevikus on aktsiate tootlus jäänud võlakirjadele alla pärast 2000. aasta internetimulli lõhkemist ja pärast 2008. aasta finantskriisi.
    Mõlemal juhul oli aktsiate esitus aastaid nõrgem võlakirjahindade omast, kuna turvalisust otsivad investorid pagesid madala majanduskasvu ja deflatsiooniohtude eest. Investorid, kes ostsid aastatel 1999-2002 aktsiaid ja võlakirju koos, kogesid järgneval kümnel aastal halvimat tootlus pärast 1930. aasta majanduskriisi. Praeguses maailmas näevad investorid teenimisvõimalust aktsiates ja seda näitavad ka võlakirjade tootluste kokku kuivamine.
    3) Ettevõtted teevad liitumis- ja soetamistehinguid (M&A), tõstavad dividende. Intressimäärade languse tõttu on ettevõtetel hakanud kontole palju raha kogunema. Selle põhjuseks on Euroopas olnud ka asjaolu, et finantskriisi järgselt tekkis võlakriis ja see hoidis ettevõtteid  kulutamast. Samas on viimastel aastatel näha üha rohkem ettevõtete liitumis- ja soetamistehinguid. Lisaks on ettevõtted üha julgemalt hakanud kulutama, näiteks tõstnud dividende ning viinud ellu aktsiate tagasiostmise programme. M&A tehinguid toetab seegi, et laenamiskulud on väga väikesed.
    4) Võidavad need firmad, kel võlad. Kuna Euroopa Keskpank on enda võlakirjade ostmise programmiga surumas alla pikaajaliste tähtaegadega võlakirjade tootlusi, premeerib see neid ettevõtteid, kellel on võlad. Madalad ja isegi negatiivsed intressimäärad muudavad võlgade maksmise odavamaks. Kuigi negatiivsetel intressimääradel on negatiivne mõju pankade ja kindlustusfirmade tulemustele, peaks see avaldama positiivset mõju kõigile teistele firmadele, kellel võlatase kõrge.
    5) Dividendidele on oodata kasvu. Raske on rahuldada investorite nõudlust tootluse järele, kui intressimäärad on madalad. Siin võivad abiks tulla dividendid, kui neid suudetakse tõsta. Kuigi üldiselt on Euroopa firmade dividendid liikunud samas tõusutrendis USA firmade omadega, pole need viimasel viiel aastal suutnud USA dividendide kasvu tempos püsida. Kuna Euroopa majandusolud on tasapisi paranemas, võivad ettevõtted hakata rohkem raha aktsionäridele dividendidena välja maksma.
    6) Sektorid, kust pole võimalik erilist tootlust teenida. Need sektorid on alates Euroopa Keskpanga võlakirjade ostmise programmi algust näidanud nõrgemat tootlust kui üldine turg. Kuigi intressimäärad langevad, pole see oluliselt kergitanud aktsiahindu toidutööstuse-, majapidamiskaupade-, telekomi-, kinnisvara- ja kommunaalfirmadel. Intressimäärade tõus peaks eriti negatiivselt mõjuma just nendesse sektorisse kuuluvatele firmadele.
    7) Investorid ostavad rohkem pikema tähtajaga võlakirju. Kuna Euroopa Keskpanga võlakirjade ostmise programm on surunud alla võlakirjade tootlusi, on suurima languse teinud lühema tähtajaga võlakirjade tootlused. Investorid, kes otsivad tootlust, on kolinud ümber pikema tähtajaga võlakirjadesse.
    8) Madalad intressimäärad on negatiivse mõjuga pankade kasumitele. Kuid pangad saavad seda korvata restruktureerimise, M&A (liitumis- ja soetamistehingud) ja kasvuga teistes äriüksustes. Samas on euroala laenude kasv suurenenud, kuid pankade aktsiates pole see veel peegeldunud. Laenukasv võib pankasid aidata, kuid selleks peab laenamine kasvama vähemalt 8 protsenti aastas.
    9) Kindlustusfirmad võivad kannatada. Viimastel aastatel on kindlustusfirmadel läinud hästi, kuid intressimäärade languse tõttu võivad tulemused hakata kannatama. Euroopa madalate intressimäärade mõjust ei pääse ka ühed kõige paremini finantseeritud kindlustusfirmad nagu Allianz ja Swisse Life.
    10) Pensionikulud suurenevad. Läänes ja Põhjamaades on populaarne tööandja pension, kuid madalate intressimäärade tõttu (tootlused languses) on ettevõtted sunnitud oma pensionifondidesse üha rohkem raha kandma. Suurbritannias on näiteks selliseid ettevõtteid juba 5000 ning kokku ulatus nende puudujääk märtsis üle 400 miljardi euro.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raadiohommikus: järeldused, mida investor peaks tegema tulemuste nädalast
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Reformierakonna ärimehega seotud kinnisvaraplaan Viimsis tehti kohtus pihuks ja põrmuks
Reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiu äripartneri kinnisvaraarendus sai kohtus punase tule ja suure tõenäosusega tuleb Viimsi vallal paksu pahandust tekitanud detailplaneering kehtetuks tunnistada.
Reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiu äripartneri kinnisvaraarendus sai kohtus punase tule ja suure tõenäosusega tuleb Viimsi vallal paksu pahandust tekitanud detailplaneering kehtetuks tunnistada.