Pankrot ulataks Kreekale päästerõnga

Artikkel

- Börsiuudised
- Mait Kraun
- 17. juuni 2015 kell 14:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankrot ulataks Kreekale päästerõnga
Pankrot ulataks Kreekale päästerõnga.Foto: EPA
Wall Streeti kindlustusfirmade hinnangul on 75% tõenäosus, et Kreeka läheb järgneva aasta jooksul pankrotti. Tuleb aga välja, et pankrot parandaks pikas perspektiivis Kreeka majanduskeskkonda ja pakuks võimalusi alahinnatud varasid jahtivale investorile.
„Kõige riskivabam on Kreeka aktsiaid osta umbes nädala jooksul pärast seda, kui Kreeka on maksevõimetuse välja kuulutanud,“ ütles Etalon Varahalduse investeeringute juht ja investor Mikk Talpsepp. Ta märkis, et pigem peaks Kreekale panustama pikaajaliselt. Samas tuleks ka arvestada, et tõenäoliselt tuleb riigis uuesti kasutusele rahvusvaluuta.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ütles, et rahvusliku valuuta kasutusele võtmisel võib aktsiaturg uues rahas isegi tõusma hakata. "Iseasi on, mida see valuuta euro suhtes teeb. Ma ei imestaks, kui euros mõõdetuna hakkaks sealne aktsiaturg alles suunda otsima ja oleks edaspidigi mõnda aega päris volatiilne. Selge on see, et päris väärtusetud sealsed börsil noteeritud ettevõtted ka ei ole," rääkis Koppel.
Ateena aktsiaindeks on alates juuni algusest kukkunud juba üle 16%. Talpsepa sõnul võiks pankroti järel börsid veel langeda, aga suurt krahhi ei tule, sest juba praegu ootavad paljud investorid head ostukohta. „Võimalik, et langus ei ületaks 30%, sest ilmselt on üksjagu investoreid, kes jahivad suurepärast ostukohta Kreeka aktsiate soetamiseks,“ ütles ta.
Investeerimisfirma CMC Markets peastrateeg Colin Cieszynski teatas, et kauplejad on Kreeka pankrotist rääkinud juba nii kaua, et see ei oleks enam üllatus.
Koppel märkis, et maksejõuetusele saab panustada näiteks euroala riigivõlakirjade hinnalangusele ja volatiilsuse kasvule panustades. Samas hoiatas ta, et need ei ole just sellised nägemused, mida iga tavaline investor igapäevaselt kohvi ja ajalehe kõrvale võtaks. „Seega tehku seda need, kes usuvad maksejõuetusse ja leiavad vastavad instrumendid üles,“ nentis ta. Ka Koppel leidis, et lühiajaline spekuleerimine ei tasu ära ja kui tekib tahtmine investeerida, siis tuleks teha seda pikaajaliselt.
Mis võiks aktsiaturuga juhtuda siis, kui Kreeka saab pikendust ja maksejõuetust niipea ei tule?
Peeter Koppel, SEB privaatpanganduse strateeg
Sellisel juhul on sealne aktsiaturg edaspidigi nagu illegaalne kasiino kuskil Lasnamäe keldris 1990ndate keskel. Raha võib võita, aga peksa saab igal juhul. Toimiv ja usaldusväärne finantsturg vajab eksistentsiks sootuks teistsugust keskkonda, kui see, mis Kreekas praegu valitseb. Vaja on selgust, stabiilsust ja usaldust institutsioonide toimimisse. Ennekõike teatud usutavat nägemust sellest, milline hakkab välja nägema tulevik.
Mikk Talpsepp, Etalon Varahalduse investeeringute juht
Kreekale pikenduste andmine on majanduslikult halb – mida varem teeb Kreeka rahvusvaluuta taastamisega uue stardi, seda parem Kreekale. Samuti on Kreekale parem see, kui neid nii-öelda visatakse euroalalt välja ja nad ise initsiatiivi lahkumiseks ei näita.
Euroopa rahandusministrite soovitused tõsta makse halvendaksid veelgi majandusolukorda. Maksevõimetuse väljakuulutamine on ilmselt ainult aja küsimus ning sellisel juhul võib normaalne majanduskeskkond taastuda. Iroonilisel kombel on ülejäänud Euroopal sellest rohkem kaotada, sest ilma jäädakse antud laenudest Kreekale ja euro saab võrdluses dollariga ilmselt täiendava tagasilöögi. Ka eestlastele tähendab Kreeka väljaastumine rahaliidust väga kopsakat arvet Eesti valitsuse antud garantiide tõttu.
Sisuliselt on Kreeka jaoks olemas ainult head lahendused, vaatamata sellele, et maksejõuetuse väljakuulutamisel muutub olukord lühiajaliselt halvemaks. Kui maksevõimetuse väljakuulutamine viibib, siis Kreeka muutub investeerimiskeskkonnana järjest halvemaks. Kasvavate maksude keskkonnas ei ole loota, et investeeringud oleksid tasuvad ja majandus saaks kasvada.
Panustada tasub indeksitele
Maksejõuetuse puhul pakub investeerimiseks võimalust näiteks börsil kaubeldav fond (ETF) Global X FTSE Greece 20 ETF, mis koosneb 20 ettevõttest. Sellel ETFil on olemas ka futuurid ja optsioonid, mis loovad juurde erinevaid panustamise võimalusi. Talpsepa sõnul peakski pigem vaatama paljudest ettevõtetest koosnevaid indekseid, mitte üksikaktsiaid.
„New Yorgi börsil on üks Kreeka ettevõte ja Londoni börsil on neid kuus, aga ilmselt on üksikettevõtetest määramatus keskkonnas mõistlik mööda vaadata.“ Veel 2007. aasta lõpus oli Ateena börsiindeksi (ASE) tase üle 5000 punkti.
Tänaseks on indeksi väärtus napilt üle 700 punkti, mis tähendab, et langus on olnud üle 85 protsendi. Kreeka ei tulnud kriisist välja ja aktsiaturgu tabas niinimetatud surnud kassi põrge (lühiajalise taastumise järel langeti veelgi sügavamale).
Kuna hinnatasemed on suhteliselt madalad, siis võiks hajutatud investeering Kreekasse pikaajaliselt ära tasuda. Talpsepa andmetel on Kreeka ettevõtete hinna ja kasumi suhted hetkel 10 juures ja ettevõtete turuväärtus on raamatupidamisväärtusest 30 protsenti madalamal.
Kreeka aeg saab otsa
Kreeka peab valima, kas laenuusaldajate tingimusi aktsepteeritakse ja abipaketist saadakse järgmine väljamakse või ujutakse vastuvoolu ja riskitakse pankrotiga, millele võib järgneda eurotsoonist lahkumine. Kreeka peab 30. juuniks leidma Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) jaoks 1,54 miljardit dollarit.
Et IMFile maksta, on riigil vaja 240 miljardi euro suurusest päästepaketist järgmist väljamakset. Raha saadakse üksnes siis, kui valitsus nõustub majandusreformidega, mille vastu on vahelduva eduga võideldud juba veebruarist saati. Kokkusaamised on olnud tulutud ja näib, et Euroopa liidritel on mõõt täis.
Kõik kolm Kreeka rahalist toetajat – IMF, Euroopa Keskpank ja eurotsooni liikmesriigid järeleandmisi enam ei tee ning pall on mängitud Kreeka kätte. „Kui me ei jõua kokkuleppeni, siis vaadake ette, saabuda võivad väga heitlikud ajad,“ hoiatas Prantsusmaa president Francois Hollande. Saksamaa ajaleht Bild teatas eelmise nädala lõpus, et Saksamaa kantsleri Angela Merkeli nõunikud arutavad, kuidas Kreeka potentsiaalse pankrotiga toime tulla. Eurotsooni ministrite jaoks pole pankrot seega enam välistatud.
Pankrotitõenäosus kasvab
Üks viis Kreeka riskide hindamiseks on kindlustusmaksete uurimine. Kreeka võlakirjade kindlustamine üheks aastaks on alates 2015. aasta algusest tõusnud 456% võrra, selgub FactSeti andmetest.
„Kindlustustasusid hinnates tuleb välja, et Kreeka pankroti tõenäosus on tõusnud 75-80%ni,“ ütles Braclays' panga strateeg Jigar Patel. Viieaastase kindlustamise puhul on Pateli sõnul pankrotitõenäosus aga lausa 95%. 10 miljoni dollari ulatuses Kreeka võlakirjade kindlustamine üheks aastaks maksab 3,6 miljonit dollarit.
See on madalam tase kui euroala võlakriisi haripunktis 2011. aastal, aga kaheksa korda kõrgemal kui aasta tagasi. Näiteks Venemaal maksab sama suure hulga võlakirjade kindlustamine kümme korda vähem, vaatamata sellele, et riigil on tõsised majanduslikud probleemid.
See annab aimu, kui suureks on Kreeka pankrotioht tegelikult muutunud. „Kreeka börs kõigub juba 6% päevas ja võib oletada, et palju närvilisemaks olukord minna ei saa. Kulminatsioon on aga alles ees,“ ütles Mikk Talpsepp. „Kreeka on läinud kahe sajandi jooksul pankrotti viis korda. Ilmselt ei jää kuues kord tulemata.“
Talpsepp lisas, et Kreeka peaminister Alexis Tsipras teab väga hästi, et Kreeka väljaviskamine eurotsoonist mõjub riigile pikemas perioodis hästi. Seega tahab ta, et Kreeka tema valitsemisajal eurotsoonist lahkuks. „Kuna Tsipras sai jaanuari valimistel parlamendis koguni 149 kohta 300st, siis oleksin suhteliselt kindel, et Kreeka nii-öelda lõppmäng saabub selle parlamendi jooksul ehk hiljemalt 2019. aastaks. Aga tõenäolisem on, et see juhtub 2015. või 2016. aasta jooksul,“ leidis ta.
Peeter Koppeli sõnul võib agoonia kujuneda aga pikaajalisemaks, sest ajalugu on näidanud, et poliitika puhul suudetakse venitada tunduvalt kauem, kui seda võimaldaks ükski majanduslik loogika. Samuti ütles Koppel, et ei saa välistada ka nii-öelda fiskaalülekande olukorda, mis tähendaks, et mingeid riike peavadki sisuliselt teised üleval.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum