Palm: Kreeka valitsus on kaotanud usalduse

Referendumi väljakuulutamine abipaketi tingimuste üle on Kreeka väljavaated muutnud ebamäärasemaks. Lähiajal me siiski ei näe Kreekat euroalast väljumas, kuigi ka nende majanduse stabiliseerimise kulud jätkavad kasvamist.

Pankade sulgemisele ja kapitali kontrollile järgneb majanduslanguse süvenemine. Ka Küprose majandus on näiteks kaks viimast kvartalit kogenud jõulist langust. Majandusolukorra stabiliseerumise oluliseks eelduseks on teovõimeline ja reformidele avatud valitsus.

Sõltumata referendumi tulemusest on praegune valitsus kaotanud usalduse. Majandusolukord halveneb ja see kahandab valitsuse teovõimet ja võimul püsimist. Kui Kreeka rahvas peaks vastama referendumil abipaketile “jah”, siis erinevalt rahandusministri Yannis Varoufakise avaldusest, on vähe tõenäoline, et valitsusel õnnestub jätkata. Valitsuse remondist tõenäoliselt ei aita. Erakorralised valimised võtavad aga aega.  

Lähiaeg kujuneb finantsturgudel volatiilseks, kuid me ei prognoosi Kreeka sündmuste ajel kindlasti finantskriisi. Eurosüsteemi tugimeetmed piiravad mõju euro võlakirjaturgudele. Finantssüsteemi likviidsus on kõrge. Saksa riigivõlakirjade intressid mõnevõrra langevad ja intressikõver muutub lamedamaks. Lõunariikide võlakirjade marginaalide kasv jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks, arvestades käimasolevat QE programmi.

Finantsturud on palju paremini valmis määramatuse kasvuks kui aastaid varem. Kreeka risk ei ole finantsturgude jaoks ootamatu. Kõige suurem volatiilsus ja riskide vähendamine leiab aset aktsiaturgudel “flight-to-safety”.   

Valuutaturul on oodata euro nõrgenemist dollari ja jeeni suhtes. Samas euro märkimisväärset nõrgenemist me esmaste sündmuste taustal ei prognoosi, kuivõrd portfellivood on olnud viimasel ajal eurost muudesse valuutadesse, rahvusvahelised investorite valuutapositsioon euro suhtes on endiselt alakaalutud ning lisaks toetab eurot mõneti valuutariskide maandamine (valuuta carry-tehingute vähenemine).