Kahjumis ettevõtted meelitavad investoreid

Ettevõtted võivad saada edukaks ka kasumit teenimata ja suudavad tagatipuks veel investoreid juurde meelitada. Kuidas nad seda suudavad? Kasumit teenimata ellujäämiseks on kolm teed.

Sissetulekud on suured ja märkimisväärsed, aga ettevõte otsustab suurema osa nendest uuesti ärisse investeerida, et hoida kiiret kasvu. Üks näide on Amazon, mis on kahekümne aasta jooksul harva teatanud kasumist. Ettevõtte strateegia on üles ehitatud selliselt, et sissetulekud reinvesteeritakse kasvu jätkamiseks.

Amazonil on kasumi teenimiseks käive ja baas olemas. Ettevõtte sõnul on vaja teha kogu aeg investeeringuid, sest muidu jõuavad konkurendid mitmes valdkonnas neist ette.

Siin on Twitter hea näide. Twitter on omandanud brändid nagu Vine, Periscope ja MoPub – sellega üritab ettevõte kasvatada oma kohalolu sotsiaalmeedias. Twitteri probleem on aga liiga suured kulud – näiteks kompensatsioonidele. Vastupidiselt Amazonile on eesmärk jõuda ja püsida kasumis.

Sarnases olukorras oli ka tarbijatele ülevaateid pakkuv veebisait Yelp, mis jõudis 2014. aastaks lõpuks kasumisse. Praegu veel privaatses omandis Spotify käive kasvab pidevalt, aga ettevõte on kahjumis. 2014. aasta käive ulatus 1,3 miljardi dollarini, kahjum oli 197 miljonit dollarit. Spotify strateegia seisneb kasutajate hulga suurendamises, et need ettevõttele igakuiselt maksaksid. Reklaamiäri pole veel täielikult käima läinud, aga Spotify on konkurentsi suurenedes edukalt toime tulnud. Näiteks pole kaotatud erilist turuosa Apple Musicule.

Kinnisvaraportaal Zillow on samas kategoorias. Vaatamata märkimisväärsele käibele on ettevõtte kulud suured ning neid ei suudeta vähendada. Konkurendi Trulia omandamine selle aasta veebruaris võib pikaajaliselt olukorda parandada.

Ettevõte näitab varajases staadiumis erakordset kasvu ning tundub potentsiaalikas. Lisaks sellele saab firma korralikult riskikapitali rahastust. Investorid näevad suurt kasvupotentsiaali ning lükkavad kõrvale asjaolu, et käive pole esialgselt eriti märkimisväärne.

Selle kategooria hea näide on Uber. Ettevõtte hinnanguline turuväärtus on jaburalt kõrge (40-50 miljardit dollarit), ületades Uber näiteks suuremate lennuettevõtete turuväärtusi. Ettevõtet hinnatakse nii kõrgelt, sest investorid on enesekindlad, et ettevõte suudab kasvada üüratu kiirusega. Tõsi, niivõrd suur toetus ja ootused teevad edaspidise elu raskemaks – pikaajaliselt on raske turuväärtust veelgi kasvatada. Selle staadiumi juures on tähtis veenda investoreid, et ettevõte hakkab ka kasumeid teenima. Selles võib investorite kindlustunne kiiresti kaduma hakata.

Investorid küsivad küsimuse – miks ma tahan nendesse ettevõtetesse ka edaspidi investeerida? See sõltub sellest, kui palju usaldatakse praeguseid kasvumudeleid, mis peaksid ettevõtte väärtuse kõrgel hoidma. Lisaks sellele peab ka kriitiliselt mõtlema, kas ettevõte suudab oma eesmärke üldse täita. Selliseid ettevõtteid tuleb ka teistmoodi hinnata. Näiteks kasumi ja hinna suhe on sisuliselt tähtsusetu näitaja. Hinna ja käibe suhte uurimine on mõistlikum.

Lisaks sellele on tähtis üle vaadata ja detailselt analüüsida ka ettevõtte äriplaani. Kuidas hakatakse raha teenima ja millised on ettevõtte eeldused sinna jõuda? Kas eesmärgid on realistlikud?

Ettevõtted võivad elus püsida ka kasumita ning nende pealt on võimalik investoritel raha teenida. Kindlasti tuleks hinnata riske ja saada aru, miks ettevõte kasumis ei ole. Näiteks Uberisse või Amazoni investeerimisel on väga erinevad riskitasemed.