OPECi uusim liige Indoneesia naudib madalat nafta hinda

Indoneesia liitub organisatsiooniga pärast seda, kui seitse aastat tagasi riigi liikmelisus OPECis peatati. Liikmelisus tehakse ametlikuks järgmisel kuul toimuval OPECi tippkohtumisel, ühtlasi saab Indoneesiast organisatsiooni 13. liige.

OPEC on teada andnud, et Indoneesia liikmelisus on iseäranis oluline just seetõttu, et Aasia naftatarbimine kasvab. Indoneesia omakorda kujutab endast OPECile vajalikku ühenduslüli Aasiaga.

Isegi kui nii, on Indoneesia liikmelisus üsna kummaline. Möödunud aastal importis riik 13 miljardi dollari väärtuses naftat.

„Kui aktsepteerida organisatsiooni liikmeks netoimportijaid, näitab see organisatsiooni marginaliseerumist,“ lausus Citigroupi energiastrateeg Seth Kleinman.

Kuigi ametlikud teadaanded on väitnud, et Indoneesia märgib OPECi jaoks ühenduslüli tootjate ning Aasia tarbijate vahel, on tegelik olukord märksa keerukam. Miks võtab organisatsioon oma ridadesse tagasi riigi, kes ilmselgelt lõikab kasu sellest, kui nafta hind on madal?

Citigroupi analüütikud märgivad, et tegu on järjekordse märgiga, et OPEC on heitnud nurka senise hinnastrateegia ning valinud hoopis turuosa kaitsmise.

Indoneesia energiaminister Sudirman Said lausus juunis, et Indoneesia taasliitumine OPECiga on mõlemale poolele kasulik. Kuna Indoneesia nii toodab kui ka tarbib naftat, aitab see luua sideme tootjate ja tarbijate vahel.

IHSi analüütik Jamie Webster nentis aga, et OPECi otsus on veider. „Võrreldes selle ajaga, kui Indoneesia lahkus, pole midagi märkimisväärselt muutunud. Pole juhtunud sellist asja, et nad oleksid leidnud Gawari-taolise naftavälja ning nüüd tahavad olla tipus,“ selgitas ta, viidates Saudi Araabias paiknevale maardlale.

Indoneesia hinnangul tähendab liikmelisus ka seda, et naftatarne muutub stabiilsemaks. Riik on juba sõlminud kokkulepped Iraaniga, hakates tarnima niipea, kui riik sanktsioonide alt vabaneb. Samuti loodab Indoneesia organisatsiooni kuulumisega meelitada välisinvestoreid, et arendada oma energiasektorit.

BNP Paribase tooraineturgude analüütik Harry Tchilinguirian märkis, et OPECi liikme staatus on muutunud taas prestiižsemaks.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmeil on Indoneesia sel aastal tootnud keskmiselt 850 000 barrelit naftat päevas. Seda on umbes 789 000 barreli võrra vähem kui riik möödunud aastal tarbis. OPECi liikmetest toodavad veel vähem üksnes Liibüa, Ecuador ja Katar.

Möödunud aasta oktoobris teatas Indoneesia, et ei pea enam kinni oma varasemast plaanist hoida päevane toodang ühe miljoni barreli piirimail. Riigi naftatoodang on 90ndate keskpaigast saadik langenud pea poole võrra, kuna seadused ning regulatsioonid on muutunud ning lubade taotlemise keerukus takistab omakorda investeeringuid uutesse naftaväljadesse.

Üks võimalikke muudatusi, mida OPEC Indoneesia liikmelisusega saavutab, on kollektiivse päevase tootmise tõus, mis on viimased neli aastat püsinud 30 miljoni barreli juures. Ametnike hinnangul tõuseks koos Indoneesia panusega tootmine 31 miljoni barrelini päevas.

Siiski ei too Indoneesia kaasamine muutust kaasa OPECi tegelikus naftatootmises: organisatsioon on nii-öelda päevast limiiti juba viimased neli kuud ületanud. Isegi kui päevane tootmine tõuseks 31 miljoni barrelini, on seda siiski vähem kui seni veel 12liikmelise organisatiooni kogutootmine möödunud kuul.

Veel üks võimalik kasu, mida Indoneesia oma liikmelisusega kaasa toob, on OPECi peasekretäri valik. Indoneesia esindaja on peasekretär olnud 1961. aastast neljal korral ning see võiks tuua rohkem neutraalsust, kuna riik asub väljaspool Lähis-Ida ning selle poliitilisi heitlusi.