Saudi noored kardavad ülemakstud töökohtade kadumist

„Meie valitsus on hea, ent meie põlvkond on ära rikutud,“ lausus 21aastane Ahmed Mohammed The New York Timesile mõni aeg tagasi Riyadhis toimunud töömessil. „Kõik tahavad riigitööle.“

Teised noored nõustusid. „Kõik tahavad saada palka ja istuda kodus,“ lausus Abdulrahman Alkhelafi.

Aastakümneid kasutas saudide perekond meeletuid naftarikkusi ära, et oma elanikkonda hellitada. Rahvas sai nautida nii tasuta haridust kui ka arstiabi, elanikud makse maksma ei pidanud, saades seejuures enamasti vähenõudliku töö eest kõrget palka. Ja need inimesed, kes poliitilistest õigustest või demokraatiast suurt ei pidanud, olidki kõigega rahul.

Naftabarreli hind on 2014. aasta juunikuus olnud 100 dollari tasemelt langenud veidi enam kui 30 dollarile ning toonud kaasa muudatusi saudide ühiskonnas. Madal nafta hind on pannud põntsu saudide riigieelarvele, mistõttu on riik pidanud lükkama edasi mitmeid riiklikke projekte, tõstma kütuse hinda, aga ka pannud ministeeriumitele peale kulupiirangud. Pikas perspektiivis on leitud lahendusi isegi võimalike maksude ning riikliku naftafirma Saudi Aramco börsile viimises.

Sel teisipäeval tulnud uudis selle kohta, et Saudi Araabia, Venemaa, Venezuela ning Katar on otsustanud naftatootmise mahud külmutada, pole kinnitus selle kohta, et nafta ületootmisele lõpp tuleks. Samuti seavad analüütikud küsimuse alla selle efektiivsuse, kui teised riigid nagu Iraan ka Iraak ei ole nõus eelpool mainitutega kampa lööma.

Noorematele saudidele, 70 protsendi Saudi Araabia elanikkonnast on nooremad kui 30 eluaastat, tähendab naftašokk aga seda, et suure tõenäosusega peavad nad tulevikus töötama rohkem kui vanemad, saades seejuures väiksemat palka.

„Vanema generatsiooni jaoks oli lihtsam. Lõpetad ülikooli ära ja saad riigitööle. Nüüd on tarvis aga veelgi kõrgemat haridust,“ lausus Alkhelafi ja lisas oma põlvkonna kohta, et raskus on pandud nüüd nende õlgadele.

Nafta osatähtsust saudide jaoks on raske üle hinnata. Just nafta tegi Saudi Araabiast selle, väga rikka riigi, kes ta on täna. Enamik riigi 21 miljonist elanikust elab ülimoodsates linnades, kus kõrguvad pilvelõhkujad ning tänavate ääri palistavad uhked linnamaasturid. Samuti aitas naftarikkus Al Saudi perekonnal kindlustada oma võimu.

Majanduseksperdid väidavad, et naftarikkus tegi riigi nii-öelda uimaseks ning see tähendab, et piisavaid reforme ei suudetud teha. Riigi majandus on viletsasti struktureeritud: 90 protsenti riigi sissetulekutest moodustab nafta, 70 protsenti saudidest on riigipalgal ning erasektor on väga suures osas sõltuv just riigisektori kulutustest.

Samuti ei ole edusammud hariduses palju kaasa aidanud ega erilist tööharjumust kujundanud. Enamik riigis töötavaid insenere ning tervishoiutöötajaid on välismaalased, paljud riigitöölised lahkuvad oma kontoritest juba pärastlõunal või isegi varem.

Praegune olukord toob endaga kaasa aga selle, et noored ning varsti tööturule minevad saudid midagi sellist nautida ei saa. Neil saudidel, kel õnnestub tööle saada, suureneb tõenäoliselt töökoormus ning väheneb palk. Teised, kes valitsuse kärbete tõttu riigitööle ei saa, peavad vaatama erasektori poole, kus palgad on tuntavalt madalamad ning tööd taas enam.

Ökonomistid ütlevad, et igal aastal siseneb saudide tööturule 250 000 noort inimest ning riigi jaoks on väga suur väljakutse, kuidas neid efektiivselt rakendada.

Saudi Araabia pealinnas Riyadhis toimunud tööturul olid paljud äsja kõrghariduse omandanud saudid kimpus. Enamikul, kellega The New York Times vestles, polnud varasemat töökogemust, ent oli suur soov saada riigitööle. Tööturul olid oma pakkumiste ning stendidega välja tulnud peamiselt erafirmad.

„See oleks hea kogemus, ent me ei saa puhata ning pole ka kindlustunnet,“ kommenteeris 24aastane Ali al-Ariyani, kes töötas varem erahaiglas. „Päevad on pikad ning isegi suitsupausile ei saa minna,“ kurtis ta.

Tööturu naistele mõeldud osakonnas ütlesid mitmed saudid, et ülikool pole neid piisavalt ette valmistanud. Paljud ettevõtted eeldavad, et nende töötajatel on hea arvutioskus, ent ülikoolis seda piisaval määral ei õpetatudki. Ühel tööotsjal, kellel on kraad mikrobioloogias, läks meel mõruks, kuna selgus, et tal puudub vastav litsents, et haiglas töötada.

„Meie põhiprobleem on, et ülikool pole meid tööturu jaoks ette valmistanud,“ lausus 23aastane Khuloud al-Khateeb ja lisas, et paljud haiglad eelistavad palgata välismaalasi, kuna neile saab vähem palka maksta.