Investorid kardavad uut panganduskriisi

24. veebruar 2016, 11:45
Credit Suisse'i aktsia on aasta algusest järsu languse teinud.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160224/BORS/160229934/AR/0/AR-160229934.jpg

Pärast järsku langust naasevad investorid pankade aktsiate juurde. Kuid kas tegemist on pelgalt ainult leevendusralliga või luurab nurga taga uus panganduskriis?

See aasta on pankade aktsiatele alanud eriti nukralt, kuna veebruari keskpaigaks olid need alates Euroopast kuni Jaapanini langenud 20–40 protsenti. Analüütikute hinnangul kardavad investorid, et maailmamajanduse tervis on halb ning see võib endaga kaasa tuua sarnase pangandus- ja finantskriisi, nagu nägime 2008. aastal. Kuid võimalik, et investorid on taas kord üle reageerinud ning uut kriisi ei pruugigi tulla.

Parimad pangad Põhjamaades

KBW pangandusanalüütik Christopher Mutascio ei ole kindel, kui kaua võiks hiljuti alanud ralli pankade aktsiatega kesta. Tema sõnul on investorid müünud pankade aktsiaid tasemeteni, mida nähti viimati 2008. aasta finantskriisi ajal. Samas ei usu Mutascio uue panganduskriisi tulekut, kuna pangad on tema sõnul praegu palju paremas seisus, kui nad kuus aastat tagasi olid. Samas peab ta võimalikuks majanduslangust USAs, mis on tingitud ettevõtete kasumi vähenemisest. See näpistaks ka pankade aktsiaid. „Pankade aktsiad võivad lähiajal tõusta, kuid tõenäoliselt ei kesta see tõus eriti kaua,“ ütles Mutascio Wall Street Journalile.

Lisaks USA majanduse nõrkusele on pankade aktsiaid mõjutanud Hiina majanduse aeglustumine, energiahindade langus, keerukad ärimudelid, regulatsioonid, mõnel juhul ka halbade laenude suurenemine ning negatiivsed intressimäärad.

Just viimane on põhjuseks, miks euroala ja Jaapani pankadel on läinud kehvemini kui näiteks USA omadel, sest Föderaalreserv pole negatiivseid intresse enda arsenalis kasutusele võtnud. Pankadele teeb see raskeks intressitulu teenimise, seetõttu pole ka imestada, et veebruari keskpaigaks olid Euroopa pankade aktsiad langenud 20–40%, Jaapani omad 30–40%, USA pangad 15–30%. Kõige paremini läks Skandinaavia pankadel, kuna seal oli langus keskmiselt 10–15%, ja seda isegi vaatamata Rootsi ja Taani negatiivsetele intressimääradele. Rohkem saab negatiivsete intresside mõjude kohta lugeda siit.

Oppenheimeri analüütik Chris Kotowski näeb aga pankade aktsiatele tõusu. „Mina kasutaks igat langust pankade aktsiate ostmiseks. Pankade aktsiad kauplevad nii, nagu oleks suur katastroof lähenemas. Mina küll seda ei näe,“ ütles Kotowski.

Ebakindlust on, kuid see on vähenenud

Analüütikute ja portfellihaldurite sõnul on finantsturgudel oodata volatiilsuse jätkumist. „Praegu on turgudel ebastabiilsust,“ ütles Wall Street Journalile riskifondi NineAlpha Capital LP asutaja Jason Evans. „Paljud lihtsalt ei tea praegu, mis toimub.“

Raymond Jamesi võlakirjade üksuse juht Kevin Giddis ütles, et praegu on vastasseis selles, mida arvavad finantsturud ja mida arvab USA keskpank Föderaalreserv. „Nende mõlema erinev arvamus praegusest olukorrast ongi volatiilsuse põhjustaja. See jätkub nii kaua, kuni majandusandmed lõpuks näitavad, kellel on õigus ja kellel mitte.“

Mõne arvates võib see minna kiirelt ja valutult, kuna Ameerika Ühendriikide majandus on jätkuvalt suurtest majandustest tugevaim. „Mingi aja jooksul võime vaadata tagasi ja mõelda, et see oli lihtsalt üks väike libastumine, kuid ma usun, et selleks võib minna veel üle kuue kuu,“ ütles USA majanduse kohta Payden & Rygeli tippjuht Jim Sarni.

Maailma suurima võlakirjafondi Pimco investeerimisjuht Scott Mather usub, et keskpankades kasutusele võetud negatiivsed intressimäärad viivad valuutasõja eskaleerumiseni. Valuutasõda on teatavasti see, kui riikide keskpangad nõrgestavad ekspordi elavdamiseks enda valuutat.

Praeguses olukorras võiks tähelepanu pöörata ka börside hirmumõõdikule, milleks on volatiilsusindeks VIX. Mida kõrgem on VIX, seda suurem hirm on ka börsidel. 22. veebruaril langes see alla 20 punkti taset, mis näitab, et hirm börsidel on vähenemas. Augusti alguses oli VIX Finance.Yahoo andmetel 30 lähedal, 2008. aasta finantskriisi ajal kerkis see üle 50 punkti taseme.

Pangajuhid ostavad enda panga aktsiaid

Varade poolest USA suurima panga JPMorgan juht Jamie Dimon ostis 11. veebruaril 500 000 JPMorgani aktsiat. Tehingu kogusumma oli umbes 25 miljonit dollarit ning investoritele võib see anda mõnevõrra kindlust, kui panga juht on valmis oma isiklikku raha aktsiasse panema. Kokku kuulub InsiderScore’i andmetel Dimonile 6,2 miljonit JPMorgani aktsiat ning ta on ostnud neid ka näiteks 2009. aasta jaanuaris vahetult enne suure pullituru algust ning 2012. aasta juulis.

Dimon pole üksi. InsiderScore'i andmetel ostis veebruaris mitu pangajuhti enda pankade aktsiaid. Nende hulgas olid näiteks Citigroupi tegevjuht ja nõukogu esimees, Zionsi tegevjuht, Huntington Banci tegevjuht, KeyCorpi tegevjuht ning Radian Groupi tegevjuht. Citigroupi tegevjuht ja nõukogu esimees ostsid mõlemad 1 miljoni dollari eest aktsiaid, Hungtingtoni juht ostis 1,3 miljoni dollari väärtuses aktsiaid.

Credit Suisse: halvim Euroopa pankade aktsiatele on möödas

Šveitsi panga Credit Suisse'i analüütikute meeskonna sõnul näitab Euroopa pankade aktsiate hind praegu, et uue panganduskriisi tõenäosus on 50%. Analüütikute arvates on see näitaja liiga kõrge.

Credit Suisse’i teatel on Euroopa pankade aktsiate languse põhjuseks olnud nafta hinna järsk kukkumine ja pangandussektori seotus naftasektoriga. Vaatamata lühiajalisele optimismile pankade aktsiate suhtes ei pea Credit Suisse Euroopa pangandussektorit pikaajaliselt atraktiivseks. Põhjuseks tuuakse keerulisi regulatsioone, makse ja kohtuhagidest tingitud riske.

Üleeuroopaline pangandusindeks Stoxx Banking Sector Index on selle aasta algusest langenud 21 protsenti, olles sellega halvim sektor. Vaatamata sellele meeldivad Credit Suisse’ile pangad Erste, Danske ja Intesa Sanpaolo. 

 

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. February 2016, 11:22
    Otsi:

    Ava täpsem otsing