Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Starbucks maailma vallutamas

15. märts 2016, 16:00
Starbucksi kohvik
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160315/BORS/160319824/AR/0/AR-160319824.jpg

Starbucksi jälgivale investorile on saabumas huvitav hetk, kus tuleb otsustada, kas ettevõtte kasvuplaanid täituvad ka edaspidi, eriti kas Hiina aeglustuv majanduskasv loob ikka kõige soodsama keskkonna ambitsioonikale laienemisele.

Kohvikuketi aktsia hinnatõus on viimastel kuudel peatunud, kuid ettevõtte juhid hauvad üha uusi laienemisplaane. Viimati teatati kavatsusest siseneda Itaalia turule.

Ilmselt ei osanud kolm Seattle’i haritlast, kes 1971. aastal kohviubadega kauplema hakkasid, ettegi kujutada, et nende pisikesest poest kasvab ülemaailmne suurettevõte, millele kuulub rohkem kui 23 000 kohvikut 67 riigis.

Algus ei olnudki väga lennukas. Seattle’ist väljapoole jõudis firma alles uue omaniku, praeguse tegevjuhi Howard Schultzi käe all 1980. aastate lõpus, kuid edasine kasv oli tormiline. Kui Schultz 1992. aastal ettevõtte aktsiad börsile viis, oli käive kasvanud ühelt miljonilt 73 miljonile dollarile.

1996. aastal avati esimene kohvik väljaspool Põhja-Ameerikat, Tokyos. Tänaseks on ettevõte kanda kinnitanud nii Aasias, Euroopas kui ka Lõuna-Ameerikas, tarnides kohvikukultuuri sinna, kus seda varem pole tuntud, ja pakkudes oma kuvandiga edukalt konkurentsi seal, kus kohvi on sajandeid au sees peetud. Nii rajab Starbucks oma suurimat turgu Hiinasse, kus aastaks 2019 peaks kohvikute arv kasvama seniselt 2000-lt 3400ni. Niisamuti jätkub ettevõtel piisavalt enesekindlust, et tõsta jalg 2017. aastal avatava Milano kohvikuga espresso ja cappuccino kodumaale.

Läbi aegade kallis

Kvaliteedile pani Starbucks rõhku juba kohviubade ajal. Hiljem seati eesmärgiks valmistada konkurentidest paremat kohvi ja pakkuda paremat teenust ehk teisisõnu „Starbucksi kogemust“. Seepärast on hinnatase konkurentidest kõrgem, olgugi et ettevõte orienteerub massiturule. Kuivõrd Starbucksi peamiste konkurentidena nähakse selliseid ettevõtteid nagu Dunkin’ Brands, McDonald's, Yum! Brands (Taco Bell, KFC, Pizza Hut) või Darden Restaurants, siis ilmselgelt on Starbucksil täita oma nišš nende arvukatele klientide jaoks, kes oma eine juures kohvi esmatähtsaks peavad.

Lisaks kohvile pakub Starbucksi kett ka muid jooke ning suupisteid. Peale selle moodustab umbes 8 protsenti ettevõtte käibest külma kohvi ja muude toodete müümine toidukauplustes.

Läbi aegade kalliks on põhjust nimetada ka kasvuettevõtte aktsiat. USA Today andmetel kerkis Starbucksi aktsia pärast IPOt 1992. aastal mõne kuuga 50% ja kauples sajakordsel aastakasumil. Sellegipoolest on aktsia dividendide ja splittidega korrigeeritud esimese kauplemispäeva sulgemishinnalt 31 sendilt kerkinud tänaseks 60 dollari piirimaile.

Aktsia hinna ja tagasivaatava kasumi suhe on jätkuvalt soolane – ligikaudu 35. Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhe on Starbucksil 14, samal ajal kui konkurentide vastav mediaannäitaja on 9. See näitab, et turg ootab jätkuvalt Starbucksilt konkurentidega võrreldes kiiremat kasvu.

Starbucksi aktsia on viimase viie aasta jooksul konkurente edestanud

Pole ootusi petnud

Starbucksi käive on teinud aastast aastasse rekordeid, üksikute eranditega (2009). 2015. aastal avati 1677 uut kohvikut ja kasvatati käivet aasta varasemaga võrreldes koguni 17% ehk 19,2 miljardi dollarini. Ettevõte ise on seadnud endale pikaajaliseks eesmärgiks 5protsendise aastakasvu ning on ületanud seda eesmärki igas kvartalis kuuel viimasel aastal. Võrdluseks: Dunkin’ Brands kasvas viimati üle 5 protsendi 2012. aastal, Wal-Mart 2005. aastal.

Kohvikukett on välja arendanud tugevad kaubamärgid ja globaalse tegevusvõrgu ning mitmekesistanud äri erinevate allüksuste kaudu. Rahaline seis on Starbucksil tugev ning võlakoormus väga madal (netovõla suhe kulumieelsesse kasumisse kõigest 0,16). Ettevõtte omakapitali tootlus kerkis 2015. aastal 47,4 protsendini.

Starbucksi majandusnäitajad

Võimalused ja ohud

Juba mainitud tegevuse laiendamine Hiinas ja mujal maailmas on ettevõttele strateegiliselt tähtis, kuna praeguse seisuga sõltub Starbucks endiselt ülemäära USA turust, mis andis 2014. aastal 73% ja 2015. aastal 70% ettevõtte kogukäibest. 2016. aastal avada plaanitavast 1800 uuest kohvikust asuksid 700 USAs, 900 Aasia maades, 200 mujal maailmas.

Maailma majanduse käekäik võib Starbucksi kui konkurentidest kallimat jaemüüjat tugevamini mõjutada. Starbucksist paremal hinnatasemel võivad konkurendid pakkuda isegi paremat kohvi, näiteks tunnistas Consumer Reportsi kliendiuuring 2007. aastal McDonald'si kohvi Starbucksi omast paremaks. Olulist efekti annab ärile praegu ka kohviubade madal kokkuostuhind, mis ei pruugi pikas perspektiivis nii jääda. Samuti ei saa tulevikus välistada ulatuslikumaid teavituskampaaniad kohvijoomisega seonduvatest terviseriskidest.

Tehniline nõrkusehetk?

Viimase aastaga on Starbucksi aktsia kallinenud 25% ehk samuti konkurentidest kiiremini. Septembris alanud majandusaasta esimese kvartali tulemused siiski investoreid enam rõõmust rõkkama ei pannud ja ettevõtte teise kvartali ootused jäid samuti konsensuse tasemele alla. Seda vaatamata uuele kvartaalsele rekordkäibele 5,4 miljardit dollarit, mis on aasta varasemast 12% kõrgem.

Viimase kuu ajaga on Starbucksi aktsia konkurentide aktsiahindade keskmisele muutusele 4% alla jäänud. Oktoobrikuisest tipust on aktsia hind läbinud 15protsendise korrektsiooni. Ent analüütikute seas valitsevad aktsiale endiselt ostusoovitused. 23 analüütikut on ettevõtte suhtes optimistlikud ja vaid 6 neutraalsed. Aktsia keskmine 12 kuu hinnasiht on 68,15 dollarit.

Konsensuse kohaselt peaks kasvutempo pidurdumine olema niisiis ajutine ja ettevõte jätkab oma 25aastast võidukäiku. See omakorda võiks tähendada, et ühel päeval realiseeritakse ka ammune plaan siseneda Eesti turule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. March 2016, 16:11
Otsi:

Ava täpsem otsing