USA majandus - seitse aastat pettumusi

Tulevikule lisavad ebakindlust novembris peetavad presidendivalimised, mis võivad tugevalt mõjutada maailma suurimat majandust.

“Need numbrid olid väga nõrgad ja toetavad meie prognoosi, et USAs tuleb majanduslangus,” kommenteeris Prestige Economicsi ökonomist Jason Schenker juuli lõpus avalikustatud USA sisemajanduse koguprodukti (SKP) teise kvartali aruannet. “Tööstustoodangu andmed ütlevad, et me oleme juba praegu majanduslanguses,” lisas Schenker ja prognoosis, et USAd tabab selle aasta teises pooles majanduslangus.

Ühendriikide majandus kasvas teises kvartalis aasta varasemaga võrreldes ning inflatsiooniga korrigeeritult 1,2%. See valmistas suure pettumuse enamikele ökonomistele, kelle keskmine prognoos nägi ette SKP kasvu 2,6% jagu. Esimese kvartali kasvu korrigeeriti madalamale 0,8% peale, mis tähendab, et esimesel poolaastal kasvas maailma suurim majandus suhteliselt hädise 1% võrra.

Kuigi numbrid tõid pettumuse, pole kõik ökonomistid nii pessimistlikud kui Schenker. “Tarbijakulutuste kasv oli ainus hea uudis,” ütles The Wall Street Journalile Oxford Economicsi majandusteadlane Gregory Daco. “Ettevõtete investeeringute nõrkus on praegu oluline ja kasvu tagasi hoidev tegur."

Daco ja paljud teised eksperdid eeldavad majanduskasvu kiirenemist kolmandas kvartalis, kuid nõrk esimene poolaasta tähendab, et tõenäoliselt jääb 2016. aasta kogukasv loodetust väiksemaks.

Negatiivse poole pealt on ettevõtete inventarimaht vähenenud, mis viitab asjaolule, et firmad ei näe tulevikku võib-olla kõige optimistlikumalt. Lisaks on ettevõtete investeeringud vähenenud.

Vaadates helgemat poolt, on töötuse määr 4,9% peal, kinnisvaraturg paistab tugev ning reaalpalk tõuseb. Eriti hea uudis on teises kvartalis 4,2% tõusnud tarbijakulutused, mis moodustab ligi 70% USA SKPst.

Teise kvartali nõrk kasv ilmestas senisest veelgi enam fakti, et praegu kestev USA majandustõusu tsükkel on viimase ligi 70 aasta nõrgim. Alates 2009. aasta teisest poolest on Ühendriikide SKP kasvanud keskmiselt kõigest 2,1% aastas. Mitte ükski tõusutsükkel alates 1949. aastast pole olnud nii nõrk.

Praegune ja eelmine tõusutsükkel, mis leidis aset aastatel 2001 kuni 2007, on ainsad, mille jooksul on keskmine aastane kasv jäänud alla 3%. Kogukasvu arvesse võttes on praegune periood 11 tsüklist alles kaheksandal kohal. Praegu on USA majandus 15,5% suurem, kui 2009. aasta majanduslanguse lõpus.

Vaatamata praeguse tõusutsükli leigusele, või osalt sellest tulenevalt, on praegune tsükkel üks pikimaid. Viimase seitsme aastakümne jooksul on USA majandustõusu periood kestnud kauem vaid kolmel juhul - 1961-69, 1982-90 ning 1991-01.

Kehvapoolsed majanduskasvu numbrid võivad tõusta järjest olulisemaks aruteluteemaks USA presidendivalimistel, kus kandidaatidel on märkimisväärselt erinev arusaam USA majanduse hetkeseisust.

Ettevõtjad on valmis ootama investeeringutega kuni presidendivalimisteni 8. novembril, pärast mida peaks tulevikupilt klaarim olema. Paraku pole praegu selge, kumma võit äridele ja tavainimestele parem oleks.

Vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump tutvustas esmaspäeval enda majandusplaani, mis jäi väga detailivaeseks, kuid ta üritas kinnitada valijatele arusaama, et tema on ainus, kes suudab mingi muutuse tuua. Seda muutust on detailide vähesuse tõttu praegu raske hinnata, aga Trumpi varasema maksuplaani põhjal on ökonomistid välja arvutanud, et see suurendaks kümne aastaga USA majanduse võlakoormat täiendava 9,5 triljoni dollari võrra. Maksusoodustused saaksid osaks nii ettevõtetele kui tavainimestele, millest rikkad võidaksid enam.

Hillary Clinton liiguks seevastu rohkem sotsiaaldemokraatliku maksuplaani suunas, mis suurendaks rikaste ja suurettevõtete maksukoormat. Paljuski oleks see Barack Obama ametiaja jätkumine Clintoni iseärasustega. Raske öelda, kas see oleks hea või halb, kui vaadata Obama senise ametiaja majanduskasvu.

Mõlemad kandidaadid peavad aga majanduse nimel pingutama, et USA ei langeks samasse nõiaringi nagu Jaapan ning võib-olla Euroopa. Eurostati andmeil tõusis eurotsooni majandus teises kvartalis 1,2%, ehk sama palju kui USA oma.

Majanduskasvu kiirenemist loodab kahtlemata näha ka USA Föderaalreserv, kes aasta alguses tõstis esimest korda pärast buumiajastut baasintressimäärasid. Praegusel juhul on aga enamik analüütikuid juba arvamusel, et keskpank ei saa sel aastal enam määrasid tõsta, kuna tõstmine halvaks selle väiksegi tõusu, mis praegu on.