Nafta uued ja põnevad teed

Lisaks sellele, et nafta hind on madal püsinud juba pikemat aega, on ka nafta tarne hinnad langenud. See on võimaldanud naftatootjatel leida endale uusi eksportturge ning tekitanud olukorra, kus nafta teed on muutunud üpris keerukaks. Saudi Araabia nafta on leidnud tee Poola, Põhjamere nafta Lõuna-Aafrikasse ning Omaanist rändab must kuld Ameerika Ühendriikidesse.

Sellised uued suunad on tekkinud suurenenud vajadusest oma toodangut müüa ning kasumit suurendada. Analüütikud on öelnud, et globaalne naftaturg on läbi tegemas suuri muudatusi ning tootjatel ei jää üle muud, kui nende muudatustega kohaneda.

Uute naftateede rajajaks võib mõnes mõttes pidada Ameerika Ühendriike. Mõne aja eest kaotati USA naftatootjatele ekspordikeeld ning nüüd jõuab seal toodetud must kuld nii Prantsusmaale kui Iisraeli.

Kui USA näide on tootjate seisukohast üpris mõistetav, leiab ka mujal riikides toodetud nafta tee traditsioonilistest ekspordimaadest hoopis uutesse kohtadesse. Tootjate eesmärk on võita turuosa ning seetõttu on hakatud katsetama erinevate uute sihtkohtadega.

Uute sihtkohtade puhul on tootjate jaoks üpris julgustav ka asjaolu, et nafta hinna puhul valitseb praegu turgudel kontango. Tegu on olukorraga, kus nafta hetkehind on tulevikuhinnast odavam. See tähendab omakorda, et kuna ka nafta transport on praegu odav, saavad tootjad viia oma toodangu rafineerimistehastesse ning jätta selle sinna kõrgemat hinda ootama. See erineb traditsioonilisest olukorrast, kus nafta jäetakse pärast tootmist tankeritesse oma aega ootama.

Analüütikute hinnangul saavad tekkinud olukorrast enim kasu rafineerimistehased, kes saavad nafta saata edasi uutesse atraktiivsetesse piirkondadesse ning teenida seeläbi kena kasumit. Samuti saavad oma kasu logistikafirmad, kes hakkavad ilmselt mängima selle peale, et nafta hind on paiguti erinev.

Möödunud aastal hakkas Saudi Araabia oma naftat vedama Poola ning analüütikud pidasid seda märkimisväärseks sammuks, kuna saudid tahavad ilmselt haarata Venemaalt turuosa. Araabia Ühendemiraadid hakkasid tarnima oma toodangut aga Rumeeniasse, samas kui Omaan saatis oma naftat USAsse esimest korda viimase kolme aasta jooksul. Viimane on muuseas näide sellest, kuidas USA rafineerimistehased põlgavad ära kohaliku, ent kallima toodangu ning eelistavad välismaist ning odavamat.

“Sellised trendid on teoks saanud tänu kahele tõsiasjale: madalatele transpordikuludele ning paindlikule piirkondadevahelisele naftalevikule,” kirjutasid JBC Energy GmbH analüütikud möödunud nädalal avaldatud kirjas. “Need on üpris lihtsad majanduslikud kalkulatsioonid, mis on võimaldanud rafineerijatel laiendada müügivalikuid,” märgiti teadaandes.