Putin valmistub odava nafta ajastuks

President Vladimir Putini valitsus on pannud kokku järgmise kolme aasta eelarveplaani, mis põhineb eeldusel, et Venemaa müüb oma naftat 40 dollariga barrelist. See on praegusest maailmaturuhinnast 10 dollarit madalam, kirjutab CNN Money.

Venemaa on mahtude poolest Saudi Araabia järel maailma teine naftaeksportija. Venemaa on üles näidanud ka huvi, et teha tootmise piiramisel koostööd OPECi naftakartelli riikidega. Naftatootjad loodavad, et see aitab hindu turgutada.

Venemaa plaanitav eelarve näitab, et riik tahab ennast ette valmistada olukorraks, kus OPECi eelmisel kuul sõlmitud kokkulepe ei saa reaalsuseks või osutub ebaefektiivseks.

Lisaks sellele on valitsusel värskelt meeles ka 2015. aasta – toonane eelarve tehti eeldusel, et naftabarrelit saab müüa 100 dollari eest. Tegelik hind kujunes kaks korda odavamaks.

Nafta hinnalangus sundis Venemaa valitsust oma kulutusi järsult koomale tõmbama. See mõjutas kogu riigi elanikkonda, kes pidid juba enne toime tulema kasvavate hindade ja langevate palkadega. Mõned korraldasid tänavatel isegi proteste, mida Venemaal väga tihti ei näe.

2016. aasta eelarve puhul arvestati, et keskmiseks nafta hinnaks kujuneb 50 dollarit. Selle aasta esimese üheksa kuu keskmine hind on jäänud aga 40 dollari juurde. See sundis valitsust oma plaane uuesti muutma.

Eelarvet muudeti selle kuu alguses, et kohandada seda vastavalt kõrgematele kaitsekuludele ja pensionäridele makstava ühekordse boonusega. See tähendab aga, et valitsus peab võlgu võtma. Prognoositakse, et selle aasta eelarvepuudujääk ulatub 3,7protsendini SKP-st. See on tunduvalt kõrgem kui valitsuse eesmärk (3protsendiline puudujääk).

Nüüd prognoosib valitsus, et eelarve puudujääk on järgmisel aastal 3 protsendi juures.

Peaminister Dmitri Medvedev ütles neljapäeval, et Venemaa ei saa endale lubada võlgu elamist. Ta andis käsu kulutusi veelgi koomale tõmmata. Medvedevi eesmärk on viia eelarve puudujääk 2019. aastaks 1,2protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Putin tahab aga 2018. aastal uuesti presidendiks kandideerida ja see tähendab, et liigne kulude kärpimine ja maksutõusud oleks kehv idee, ütles UBSi analüütik Anna Zadornova.

Venemaal on vaja oma rahandus korda saada, sest rahareservid vähenevad meeletu kiirusega. Analüütikud prognoosivad, et valitsuse „mustade päevade fondi“ jääb aasta lõpuks alles vaid 15 miljardit dollarit. Järgmisel aastal peaks raha aga üldse otsa saama. Veel 2014. aasta septembris oli valitsusel kõrvale pandud 91,7 miljardit dollarit.

Eksperdid on Venemaa uue eelarveplaani osas skeptilised. „Venemaa ei ole suutnud oma fiskaalseid plaane täita ja see seab järgnevate aastate eesmärgid kahtluse alla,“ kirjutasid Eurasia Groupi analüütikud.

Venemaa püüab oma sõltuvust naftast ja gaasist vähendada. Praeguseks moodustavad energiasektorist saadavad tulud 37 protsenti valitsuse tuludest. Veel kaks aastat tagasi oli vastav protsent 50.

Eurasia Groupi analüütikud nentisid, et valitsus on suunanud oma tähelepanu kulude kärpimisele, aga tegelikult oleks vaja tegeleda majanduse reformimisega.