Varahaldur annab aru

17. oktoober 2016, 07:00
Mihkel Oja, Mikk Talpsepp, Kristjan Tamla, Viljar Arakas
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161017/BORS/161019768/AR/0/AR-161019768.jpg
Ainult tellijale

Võpatan alati, kui minu poole pöördutakse kas hr Arakas või hr fondijuht - nagu klassijuhataja võtaks su ette, tunnistas EfTENi juht Viljar Arakas.

"Tegelikult olen kinnisvaraettevõtja ja fondi struktuur on selleks, et võimaldada ka teistel, näiteks pensionifondidel, Eestisse investeerida," rääkis EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas nädala eest Investeerimisklubi üritusel, mis seekord pakkus oma liikmetele võimalust kohtuda nelja varahalduriga, et arutleda fondide kaudu investeerimise olemuse ja tasuvuse üle.

EfTENi kaudu on kinnisvarasse investeerinud näiteks Swedbanki privaatpanganduse kliendid, rääkis Swedbanki Varahalduse juhatuse esimees Kristjan Tamla. Pank ise ennast kinnisvara haldaja rollis ei näe. EfTENi puhul, millel on Arakase sõnul 45 objekti, tähendab see suhtlemist ca 900 üürnikuga, kellest osa igas kuus vahetub. Fondi kaudu investeerides ei pea Swedbanki kliendid kinnisvara omamise ega haldamise riski enda peale võtma.

Kuuma raha ei salli

Kokku on EfTENil kolm suletud fondi, sest kinnisvara "kuuma raha" ei salli, põhjendas Arakas. Esimeses 30 investoriga fondis on suuresti oma pere ja sõprade raha, teises 10 investoriga fondis on peamiselt institutsionaalsed investorid ning kolmandas fondis on umbes 300 investorit, tutvustas Arakas. Viimases algavad investeeringud 10 000–20 000 eurost.

Nendele seevastu, kes ei otsi võimalust korraga suurt summat investeerida, vaid tahavad iga kuu midagi kõrvale panna, võivad sobida Swedbanki kogumistooted. Pensionifondidele lisaks on Swedbankil viis aktsiafondi, andis Tamla kiire ülevaate. Ka LHV-l on põhiäriks pensionifondid, kuid eksootikat pakutakse Pärsia lahe fondiga, mis panustab ainult sinna piirkonda ning ainult „õnnistatud“ ehk selle piirkonna jõukatesse riikidesse, rääkis LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja.

Etalon Varahalduse alternatiivfondi on oma raha paigutanud aga Eesti keskmisest aktiivsemad jaeinvestorid, iseloomustas Mikk Talpsepp oma fondi tüüpinvestorit. Veidi üle aasta tegutsenud fond on seadnud ambitsioonika eesmärgi – pikemas vaates 26% tootlust aastas praeguse 10% asemel. Institutsionaalseid investoreid pole Etalonis üldse – fondi strateegia on nende sisereeglite jaoks liiga äkiline. Siinsete fondide laiem probleem on, et suurte institutsionaalsete investorite jaoks ollakse liiga väikesed. Kaugemate investorite huvi vähendab ka siinse piirkonna mitte kõige pingevabam geopoliitiline keskkond.

Aktiivne või passiivne juhtimine?

Fondide puhul on tavaline küsimus, kas aktiivse juhtimisega on võimalik saada suuremat tootlust või võikski raha olla indeksifondis. Arakase vastus on, et sõltub sellest, kas indeksiga koos ollakse nõus ka n-ö alla sõitma. Kui indeks langeb, kerkib küsimus, kas siiski mitte osa vara aktsiates või võlakirjades hoida.

Talpsepp rehkendas, et kui haldustasud, kauplemiskulud, fondi sisenemise ja väljumise tasud juurde arvutada, ei pruugi aktiivne juhtimine paremat tulemust anda. Ent sealsamas oli ta kohe valmis argumenteerima ka aktiivse juhtimise poolt, sest kui kõik investeeriksid vaid indeksifondi, poleks ettevõtte jaoks edukus ühel hetkel enam oluline – oluline on vaid aktsiad börsile saada. See väärastaks kapitalismi olemust.

Kristjan Tamla arvates saab indeksit lüüa väiksemal turul, nagu Balti turul, kus info on asümmeetriline ja kohalik fondijuht võib olulise info varem kätte saada. Suurtel turgudel nagu USA on raske välja noppida just neid aktsiaid, mis indeksi tootlusest parema tulemuse annaks.

Uus kriis tuleb kindlasti

Varahaldurid olid üsna kindlad, et uus kriis tulemata ei jää. Olukord, kus raha hind on negatiivne, ei ole normaalne. Kuidas ennast kaitsta, siin on lahendused kinnisvara ja finantsvara puhul erinevad.

EfTEN on riskide hajutamiseks vaikselt müünud väiksemaid pindu, mis on praegu suurtega võrreldes 25–40% kallimad, ning suuremaid pindu juurde ostnud. Ise midagi nullist ei arendata. Arakasel on kinnisvara buumi ja krahhi tsükkel oma silmaga nähtud, nii on ta võimendusega väga ettevaatlik. Üle 65% ostuväärtusest laenu ei võeta ja vastav klausel on isegi kolmanda fondi tingimustes, et juhtkonda aktsionäride surve eest kaitsta, rääkis Arakas.

Kristjan Tamla sõnul teeb temale muret, et pikka aega langustrendis olnud võlakirjade intressid võivad olla pika tõusutsükli alguses. Nii on vara juhtimisel vähendatud pikaajaliste võlakirjade osakaalu ja investeeritud pigem kinnisvarasse.

Oluline on, et vara toodaks stabiilset rahavoogu. Kui kinnisvara puhul vara alusväärtus kahanebki, siis rahavoog päris nulli ei lähe. Börsil võib samuti investeerida ettevõtmistesse, mille väärtus ei kahane. Näiteks Tallinna Vee aktsia – firmal on linnaga pikaajalised lepingud. Samas tuleb vaadata hinda – paljud võlakirjainvestorid on praeguses kliimas dividendiaktsiatesse pagenud, mis tähendab, et hinnad on kõrged.

Mikk Talpsepp visandas, et kriisis tuleks investeerida agressiivselt. Näiteks piirkondadesse ja varadesse, mis on juba kriisis. Langus küll jätkuks, kuid kriisist toibumine algaks varem, arutles ta.

Fondijuht usaldab ennast

Varahalduritelt uuriti ka nende endi investeeringute kohta. Suuresti on nad usaldanud fonde, millega ise igapäevaselt seotud on.

Arakas tunnistas, et on ehk isegi liiga suure osa perekonna kapitali paigutanud EfTENisse. Kristjan Tamla on panustanud Swedbanki fondidesse ja soovitab hea investeeringuna Swedbanki aktsiat. Mihkel Oja on investeerinud LHV aktsiatesse ja toodetesse. Mikk Talpsepp on suur investor eelkõige enda juhitud fondis. Lisaks on ta investeerinud kinnisvarasse, mis toodaks stabiilset rahavoogu, ning kavandab uljama ettevõtmisena Singapuris investorite konverentsi korraldamist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. October 2016, 21:59
Otsi:

Ava täpsem otsing