Koppel: oleme kõik rahatrükist võitnud

“Võitnud oleme kõik Euroopa kontekstis, sest koos on suudetud hoida nii euroala kui ka Euroopa Liitu ning süsteem on muutunud stabiilsemaks. Lisaks on sellest madalate intresside ja rahatrüki sõust võitnud ka kõik varaomanikud,” ütles ta.

Koppel tõi välja ka arenenud majanduste probleemid, mis järgnevatel aastatel kuhugi ära ei kao. “Arenenud maailma rahvastik vananeb, tootlikkus väheneb, võlakoormad suurenevad. Majanduskasvu on keeruline välja pigistada ja nende probleemide lahendamiseks tuleb raha juurde trükkida,” märkis Koppel.

Praegu trükib Euroopa Keskpank juurde 80 miljardit eurot kuus. “Tõenäoliselt seda lähitulevikus ei lõpetata. Millega see kõik lõpeb? Mina ei tahaks uskuda praeguse negatiivsete intressimäärade kestvuse jätkusuutlikkusse,” sõnas Koppel.

Eesti majanduse kohta ütles Koppel, et meil on tegelikult üks väga suur ressurss veel kasutada – laenuvõtmise võime. “Meil on ikkagi see mure, et tööealist elanikkonda jääb igal aastal paari tuhande inimese võrra vähemaks. Vaadates ka tööjõukulusid, mis närivad üsna palju ettevõtete marginaale, on see probleem,” ütles ta.

Riigiettevõtete börsile tulek Koppelile meeldib, kuna see aitab elavdada meie kapitaliturgu ning aitab ka välisinvestoritele silma jääda. “Endise maaklerina tuli meelde, et kui Hansapank oli börsil, oli seal olemas kapitalisatsioon ja käive. Eestil pole olnud ühtegi paremat mainekujundust kui see, et Hansapank oli börsil. Välisinvestorid tundsid huvi, et selline institutsioon on ja selline riik on olemas. Ja helistati ja küsiti, et mis teil seal veel on börsil peale Hansapanga,” rääkis Koppel

Ta lisas, et Anglo-Ameerika mudel, kus raha kaasatakse börsi kaudu, on edukam kui teised mudelid.