Funderbeam: läbi iduriskide eduni?

Kolm aastat tagasi asutatud Funderbeam pakub oma klientidele kolme teenust. Kõigepealt pakutakse investorile investeerimisotsuste lihtsustamiseks andmeanalüütikat globaalse idufirmade turu kohta. „Üritame anda ülevaate, kuidas idufirmade maastik toimib ja mingi konkreetne ettevõte selle üldisega suhestub,“ rääkis Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp. Peale selle pakutakse start-up-ettevõtetele kapitalikaasamise teenust ning võimaldatakse investoritel oma rahapaigutustega järelturul tehinguid teha.

Seejuures investeerivad Funderbeami vahendusel investorid rohkem kui 60 riigist ning alates juulist on tehtud üle 200 tehingu, kogukäibega üle 30 000 euro. „Me ei lootnud üldse, et järelturg on nii aktiivne, ootasime paari testtehingut kuus,“ ütles Ruusalepp. „Investorite hulgas on nii tavainvestoreid kui ka professionaalseid investoreid,“ lisas Funderbeami kaasasutaja Urmas Peiker.

„Idufirmadesse raha paigutamine on üks riskantsemaid investeeringuid üldse,“ tõdes Peiker. „Seetõttu on oluline, et hariksime kõiki osapooli, ning oleksime oma tegevuses võimalikult läbipaistvad ja annaksime välja nii palju andmeid kui võimalik,“ selgitas ta.

Peikeri sõnul seisneb idufirmade puhul peamine risk just nende tegevuse peatses lõppemises. „On teada-tuntud fakt, et 90 protsenti start-up'idest lõpetavad esimese kahe aasta jooksul oma tegevuse,“ nentis ta. „Meie selge huvi on, et pildis oldaks kauem ning meie kaudu raha kaasavad idufirmad kuuluksid sinna 10 protsendi edukate hulka,“ märkis Peiker.

Ruusalepa sõnul aitab riske kõige paremini vältida investeeringute hajutatus. „Seda on võimalik teha nii regiooniti kui ka tegevusharude lõikes,“ rääkis ta. „Portfelli väärtus võiks olla 40 ettevõtet, nendest 30 võivad idude puhul halvaks minna, viis toovad investeeringu tagasi ja viie pealt saab investor kasu,“ andis Ruusalepp ülevaate. „Muidugi alati on ka võimalik, et juhtub ime ja investori hajutamata portfelli satub PayPali laadne ettevõte,“ lisas ta.

Selleks, et iduinvesteeringutest tulenevaid riske vähendada, tehakse rahakaasajale põhjalik taustakontroll. „Laseme sealjuures sõna sekka öelda ka investoritel, kes meie platvormile raha on paigutanud,“ kinnitas Ruusalepp. „Tihti oskavad kogenud investorid paremini öelda, kas idee on piisavalt huvitav ning ettevõte rahakaasamiseks õiges ajajärgus,“ selgitas ta.

Ruusalepp peab oluliseks ka omanikele tehtavat taustakontrolli. Kui pangad vaatavad kõigepealt äriideed ja majandustulemusi ning alles seejärel inimesi, nende tausta ja võimekust ideed ellu viia, siis ühisrahastuse puhul on tema sõnul täpselt vastupidi. „Vaatame, milline on inimese või ettevõtte taust, kas tegemist on poliitilise isikuga ja milline on tema varasem maksekäitumine,“ kirjeldas Peiker.

Välismaiste klientide kontrollimisel kasutatakse seejuures kohapealseid võrgustikke ja infokanaleid. Näiteks oktoobri alguses lansseeris Funderbeam ühe Ida-Euroopa projekti koostöös Zagrebi börsiga. „Sealne kiirendi teeb idufirmadega koostööd, koguvad ka vajaliku informatsiooni ning annavad selle põhjal meile teadmise, kas konkreetset idu on võimalik usaldada,“ rääkis Ruusalepp.

Lühikese perioodi jooksul on Funderbeam seadnud Peikeri hinnangul lati väga kõrgele. Seda näitab ka väike hulk ettevõtteid, kes on saanud võimaluse platvormi kaudu raha kaasata. Ruusalepp ütles, et juba on ka mahult väga suured projektid jäänud ukse taha, sest praegu saab Funderbeami kaudu kaasata üksnes kuni poole miljoni suurusi investeeringuid.

Kuna tegemist on riskantsete investeeringuga, pole ettevõte Ruusalepa kinnitusel likviidsuse massidesse jõudmist eesmärgiks võtnud. „Idufirmaga kaubeldes mingeid garantiisid pole võimalik anda,“ märkis ta.

Sellegi poolest on Funderbeami pakutav likviidsus suurem kui tavaliste ingelinvesteeringute puhul. „Kui vähemlikviidsetel börsidel ei saa tavaliselt eeldada, et müügi- või ostuorderile tekib vastaspool, siis Funderbeami 200 tehingu puhul oleme suutnud tehingutele teise osapoole leida,“ rõõmustas Ruusalepp. „Seda aga, kui palju tehinguid tehakse tulevikus ning kui likviidseks meie järelturg kujuneb, me veel ei tea,“ märkis ta.

Seepärast on Peikeri sõnul oluline, et investeeritaks ainult nende summadega, mida ollakse valmis kaotama. Kindlasti tuleks aga idufirmadesse investeerides arvestada, et need on pidevas muutumises, rõhutas Ruusalepp. „Näiteks tihti minnakse püüdma üht kindlat kliendisegmenti, kuid võib selguda, et parem käive saadaks hoopis mujalt ja seetõttu tuleb ka toode ümber kujundada,“ selgitas ta. „Idude puhul on kaks aastat eneseotsimise periood ja sellest peab investor aru saama. Muidugi peab ettevõte seda ka oma rahastajatele läbipaistvalt kommunikeerima,“ ütles Ruusalepp.

Nii ühisrahastust kui ka maailmamajandust tervikuna mõjutavast majanduskriisist kui riskist rääkides, tõdes Peiker, et Funderbeami kogutud andmed ja analüüs näitavad teatud ohumärke. „Meie viimases kvartaliraportis joonistuvad välja huvitavad mustrid – võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on kogu maailmas rahastamine poole võrra või enam langenud, samas kui üksikud investeeringud suurenevad,“ osutas ta, et kogenud investorid saavad aru peatsest mulli lõhkemisest ja investeerivad seetõttu üksnes kindlatesse firmadesse.

Seega muutub Peikeri hinnangul varajases faasis ettevõtete jaoks raha kaasamine järjest keerulisemaks. „Professionaalsete investorite konservatiivsus võib üks hetk jõuda ka jaeinvestoriteni,“ ütles ta. „Trendid näitavad, et tuleviku pärast ollakse väga mures,“ sõnas Peiker.

Sellegi poolest leidis Ruusalepp, et seekordne kriis ei pruugi tulla niivõrd laiaulatuslik. „2000. aastatel lõhkes tehnoloogiamull ning investeeringud olid väga suures osas seotud ainult selle sektoriga,“ rääkis ta. „See idumaailm, kuhu praegu investeeritakse, on oluliselt laiem ning hajutatus suurem – kui tuleb kukkumine, siis ehk mitte nii suuremahuline,“ oli ta optimistlik.

Peiker juhtis aga tähelepanu, et kõige rohkem kannatavad tulevases kriisis tõenäoliselt need ettevõtted, kes on väga suurtes kogustes raha kaasanud. „Me ilmselt näeme siiski ka paari päris suurt kõmakat,“ oli ta veendunud. „Ka Silicon Valley eksperdid ennustavad, et osa portfellist tuleb maha kirjutada, sest kuigi sellistel firmadel kliente on, ei suudeta sageli leida toimivat rahateenimise mudelit,“ nõustus Ruusalepp.

Funderbeami esindajate sõnul tasub ühisrahastuse kaudu idufirmadesse investeerida, sest nõudlus kapitali järele sõltumata kriisist kasvab. „Järjest enam tegeldakse ettevõtlusega ja selleks on raha vaja,“ selgitas Ruusalepp. „Kas või meie taotluste hulk näitab, et paljud soovivad ettevõtlusega alustada,“ lisas ta.

Peikeri hinnangul tuleb ühisrahastusele kasuks ka tehnoloogia võidukäik. „Juba on kapitali võimalik kaasata kardinaalselt teistsugusel viisil, kui seda on ajalooliselt tehtud,“ sõnas ta.

Funderbeam plaanib oma tegevust laiendada. Näiteks alustab ettevõte koostööd Austraalia kohalikega, et sealsel turul kanda kinnitada. „Meie koostööpartner hakkab analüüsima Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda ning kui olukord lubab, siis kasutame võimalust,“ rääkis Ruusalepp.

Ruusalepp ja Peiker rõhutasid, et idufirmadesse investeerimisel on rahapaigutaja jaoks boonus võimalus edulugudele kaasa elada. „Tegemist on ainsa investeerimisvõimalusega, mis võimaldab ka sellist pehmet külge,“ nentis Ruusalepp. „Sellises alternatiivses varaklassis osalemine on väärtus oma ette,“ sõnas Peiker.