Naftakompaniid punnitavad dividende maksta

Kuigi näiteks nii Royal Dutch Shellil kui BPl on pigem kehvad ajad - naftakompaniidel on praegu viimase kahe kümnendi raskeim aeg -, on ettevõtete juhid teatanud, et maksavad investoritele dividende.

Siiski pole kõik kindlad, et seda lubadust peetakse. Mõnes mõttes näib, et raha on ju firmadele juurde tulnud: kärbitakse kulusid, loobutakse kallitest ja peentest projektidest, müüakse maha varad, mida tarvis pole, vajadusel võetakse ka laenu. Samas on selge, et dividendid võtavad palju raha.

Woodford Investment Managementi investeeringute juht Neil Woodford kirjutab oma blogis, et nii Shelli kui BP praegune dividendipoliitika ei ole jätkusuutlik. Sealjuures märgib Woodford, et praeguse seisuga teevad ettevõtted pigem kõikvõimalikke asju rahaks kui dividende kärbivad. Lõpuks jõuavad Shell ja BP ilmselt välja aga selleni, et dividendide maksmiseks läheb tarvis üksnes nafta hinna tõusu. Viimase tõenäosust peab Woodford aga väikseks.

BP suunas möödunud aastal 4,6 miljardit dollarit dividendideks. Kapitalikulutused ulatusid 16 miljardini. Samas olid ettevõtte tegevustulud väiksemad. Sarnane lugu oli ka Shelliga: dividendideks maksti 9,7 miljardit ja kulutused jäid 22 miljardi juurde.

Nii Shelli kui BP puhul on dividendide maksmine traditsioon: näiteks pole Shell dividendi vähendanud alates 1945. aastast saadik, vahendab Bloomberg. Dividendide maksmiseks on ettevõte müünud nii varasid kui võtnud laenu – kõik selleks, et säilitada regulaarsed maksed. Ka nüüd on ettevõtte juht Ben van Beurden kinnitanud, et dividende makstakse. Küsimustele, kust ettevõte raha saab ning kui tõenäoline on dividendi vähenemine, firma kommentaare jaganud ei ole. Samuti on kommentaarist keeldunud BP. Selle juht Bob Dudley ütles veebruaris, et dividendi maksmine investoritele on ettevõtte prioriteet.

Näib, et kõik naftafirmad siiski oma poliitikale nii lojaalsed pole - Itaalia naftafirmast Enist sai paari aasta eest esimene omataoline, kes dividendi vähendas. Hispaania Repsol järgis eeskuju ning vähendas samuti dividendi.

Siiski on investorid dividendide saamise pärast mures ning kardavad, et varem või hiljem peavad naftakompaniid mõru pilli alla neelama ning traditsiooni unustama.

“Naftaettevõtted kulutavad palju aega sellele, et veenda investoreid dividendimaksetes. Inimesed hakkavad seda uskuma aga alles siis, kui nafta hind jõuab 60 dollarini või ületab seda,” kommenteeris Brewin Dolphini analüütik Iain Armstrong.

Nii BP kui Shell on oma võlakoormat aastaga kasvatanud. BP omakapitali ja võla suhe tõusis eelmisel aastal 26,6%ni. Aasta varem oli see 21,6%. Shelli sama näitaja on 28%, kasvades aastaga poole võrra. Tõsi, siin peab arvestama, et ettevõte ostis eelmisel aastal ära Suurbritannia nafta- ja gaasitootja BG Groupi.

Naftafirmasid analüüsides ei näi kogu lugu siiski täiesti lootusetu. Prantsuse naftafirma Total dividendimaksmiseks rahasurvet ei tunne ning teatas, et investorid saavad oma osa ka siis, kui naftabarrel maksab 50 dollarit. Ettevõte on teatanud, et plaanib tõsta dividendi 1,6% võrra. Totali dividenditootlus on sel aastal 5,2%.

Samas märkis Woodford, et turgu silmas pidades ei näi naftafirmad praegu just eriti atraktiivsed investeerimisobjektid. Kui varem meelitati investoreid stabiilse ja üsna kopsaka dividendiga, siis nüüd ähvardab ka seda vähenemine.