Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aktsiate tükeldamine läks moest

Amazoni aktsia hind tõusis teisipäeval päevasiseselt esimest korda üle 1000 dollari piiri ning kohe Amazoni sabas on 1000 dollari künnist vallutamas Google’i emafirma Alphabet. Nende ja teiste suurfirmade väärtpaberite hinnatõus ilmestab uut trendi, mis sel kümnendil on võimust võtnud - firmad ei taha teha enam aktsiate splitte ehk aktsiate tükeldamist.

Amazoni tõus praegusele tasemele on olnud võimas. Veel kümme aastat tagasi maksis aktsia kõigest 68 dollarit ning nüüd murtakse juba 1000 dollari piiri. Amazoni sümboolne hind koos Alphabeti sarnase saavutusega on toonud tähelepanu alla aktsiate splittimise, mille eesmärk võiks olla kauplemisaktiivsuse suurendamine läbi aktsiahinna taskukohasemaks muutmise.

Kuid aktsiate splittimine on praktika, mida firmad enam ei taha harrastada. Sel aastal on kõigest kaks S&P 500 indeksisse kuuluvat firmat viinud läbi aktsiate spliti ning terve eelmise aasta peale oli selliseid ettevõtteid kõigest kuus. Näiteks 20 aastat tagasi tehti indeksis 93 splitti ehk ligi kaks splitti nädalas.

See on omakorda kaasa toonud indeksi keskmise aktsiahinna tõusu. Aastakümneid püsis keskmine aktsia hind 25 ja 50 dollari vahel, kuid sel aastal on see tõusnud juba üle 98 dollari.

Kõrge aktsia hind on uus viis endale tähelepanu juhtida, kommenteeris The Wall Street Journalile Põhja-Carolina ülikooli finantsprofessor William C. Weld, kes on uurinud aktsiate splitte. Tema sõnul tähistasid aktsiate splitit mõni aeg tagasi kindlust ja stabiilust, kuid nüüd firmad ütlevad, et “vaadake meid, me oleme tugevad”.

Üldiselt on kehtinud arusaam, et aktsiate splittimine on moodus aktsiaid tavalistele jaeinvestoritele taskukohasemaks muutmiseks. Kuigi splittimine ei muuda firma fundamentaalnäitajaid, siis seda kasutati moodusena saada tähelepanu ning tuua kaasa lühiajaline tõus aktsias.

Amazoni aktsia on tohutult hüpanud.Foto: Äripäev

Väärtpaberite splittimine on aktsiate nimiväärtuse vähendamine aktsiakapitali suuruse muutmiseta, muutub aktsiate arv. Spliti eesmärgiks on aktsiaga kauplemise aktiivsemaks muutmine ning likviidsuse tõstmine. Üldjuhul toimub split kiiresti arenevates ettevõtetes. Spliti põhjuseks on tavaliselt kõrge aktsia hind, mida tahetakse investori jaoks sobivamaks teha.
Praktiline näide: Kui Amazon otsustaks 1000 dollari pealt teha 10-1 spliti, siis enne ühte 1000-dollarilist Amazoni aktsiat omanud investor omaks spliti järel kümmet 100-dollarilist Amazoni aktsiat. Amazoni turuväärtus ning investori investeeringu summa jääksid samaks.
Tagurpidi splittimine on väärtpaberi nimiväärtuse suurendamine aktsiakapitali muutmiseta. Sellisel juhul vahetatakse väljaantud väärtpaberid vastavalt mahule uute väärtpaberite vastu ning seni kehtinud paberid tühistatakse.

Buffett kui tuntuim splitivastane investor

Äripäeva veergudel oleme korduvalt kirjutanud, kuidas madalate halduskuludega indeksfonde tuleks eelistada ning kuidas need fondid on viimastel aastatel järjest populaarsemaks muutunud. Sellised indeksfondid on nn institutsionaalsed investorid, kellele ei meeldi aktsiate splitid, sest aktsiate arvu suurendamine suurendab nende kauplemiskulusid.

Spliti elluviimine võib tõepoolest muuta aktsia atraktiivsemaks käputäiele hobiinvestoritele, kes ostavad rõõmsamini 100-dollarilist aktsiat 1000-dollarilise aktsia asemel, kuid institutsionaalsete investorite huvi kaotamine on märksa valusam hoop likviidsusele ja populaarsusele.

Kõige tuntum splitivastane investor on teadagi Warren Buffett, kelle firma Berkshire Hathaway A-klassi aktsia uhkeldab lausa ligi veerand miljoni dollarilise aktsia hinnaga. Buffett ostis oma esialgse osaluse Berkshire’is 1962. aasta lõpus, makstes 7,5 dollarit aktsia eest ning sellest ajast alates on aktsia tõusnud üle kolme miljoni protsendi.

“Inimesed, kes ostavad aktsiaid mitte väärtuspõhiselt, on tõenäolisemad müüma aktsiaid mitte väärtuspõhiselt,” põhjendas Buffett 1984. aasta aruandes enda vastumeelsust aktsiasplittide vastu.

Aktsiasplitid on moest läinud.Foto: Äripäev

Amazoni splitti niipea ei tule

Esialgu ei paista, et Amazon või Alphabet niipea hakkaks splitti läbi viima. Läinud nädalal küsis Amazoni aktsionäride koosolekul üks aktsionär firma tegevjuhi Jeff Bezosi käest, kas ta kaalub aktsiate splittimist, et rohkem inimesi saaks endale aktsiaid lubada.

“Hetkel meil pole mingeid plaane seda teha, kuid me hoiame olukorral silma peal,” oli Bezosi lühike ja konkreetne vastus.

Splitit ei ole aga Amazonile midagi võõrast, sest firma on juba kolm korda teinud seda noore börsifirmana - korra 1998. aastal ning kaks korda aasta hiljem. Kui Amazon poleks teinud splitte ja kõik muud tegurid oleksid samad, siis Amazoni aktsia oleks praegu umbes 12 000 dollarit.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.