TOP: kuhu investeerivad poliitikud?

Artikkel

- Börsiuudised
- Kauro Tafitšuk
- Liina Laks
- 20. juuni 2017 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
TOP: kuhu investeerivad poliitikud?
Kuigi investeerimine on aina populaarsemaks muutunud, näib rahast rääkimine olevat riigikogulaste seas tabuteema.
21.06 kell 16.09 täpsustatud lisaloos Toomas Kivimägi tsitaati.
Seda, et tuleviku tarbeks tuleb raha kõrvale panna, räägivad paljud poliitikud ning paljud neist näitavad ka tegudega eeskuju. Arvestades seda, et keskmine riigikogulase sissetulek ühes lisadega jääb 40 000-50 000 euro juurde aastas, siis avaneb paljudel ka ihaldusväärne investeerimisvõimalus.
Kuigi suurel osal poliitikuist on kas oma kinnisvara ja ka osalus mõnes ettevõttes, mis omakorda teenistust pakkuda võib, siis aktsiaturgudel osaleb neist siiski väga väike osa ja veel väiksem osa panustab välisriikide aktsiatele. Investeerimisega annab eeskuju 38 poliitikut, kusjuures pooled neist usuvad ülekaalukalt nii Tallinki kui ka Tallinna Vee aktsiatesse.
Usinamad investeerijad jäid kidakeelseks
Ka sel aastal troonib investorpoliitikute tipus Valdo Randpere, kel on majanduslike huvide deklaratsioonis märgitud kolme fondi osalus. Kahe aasta eest hinnati tema investeeringute väärtuseks 240 000 eurot, kuid et tema fonde täpselt tuvastada ei õnnestunud, siis jääb üle vaid tema vara hinnata.
Randpere ise oma investeeringutest rääkima ei soostunud, märkides ainult, et tema investeeringuid teeb Vara Kapitali Investeeringud OÜ, mis kuulub täies mahus Randperele. Ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et firma varade maht ulatus mullu üle 340 000 euro.
Teiseks platseerus riigikogu liige Toomas Kivimägi, kelle portfellis on pea poolte Tallinna börsil noteeritud ettevõtete aktsiad. Kõige rohkem on tal OEG aktsiaid - 38 534, järgneb Šiauliu Bankas 26 500 aktsiaga. Oma investeerimisloogikast räägib Kivimägi lähemalt lisaloos.
TOPi koostamisel võtsime arvesse tuntud poliitikute endi mai lõpus ja juuni alguses esitatud majanduslike huvide deklaratsioone, mis on maksu- ja tolliameti koduleheküljel avalikult kättesaadavad. See tähendab, et kui vahepeal on investeeringutes muudatusi toimunud, siis need edetabelis ei kajastu.
Arvestasime ainult neid investeeringuid, mis on tehtud kas pensionifondidesse või avalikesse ettevõtetesse. Eraldi märkisime ära osalused neis ettevõtetes, mille osakutega küll avalikult kaubelda ei saa, aga mis omanikule möödunud aastal priske tulu tõid.
Et majanduslike huvide deklaratsioonides on pensionifondide märkimine vabatahtlik, siis kõik andmed tabeli koostamiseks paraku kättesaadavad polnud ning seetõttu pääsesid edetabelisse üksnes need poliitikud, kelle kohta andmed olemas olid.
Kolmandal kohal paiknev president Kersti Kaljulaid on investeerinud raha Nordea panga fondidesse ning tema investeerimisportfell on paisunud 154 780 euroni. Peale selle kuulub talle kaartide loomisega tegeleva ettevõttest Regio 125 aktsiat.
Edetabeli neljas on töö-ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski, kel on poliitikutest üks huvitavamaid portfelle, kus leidub nii tubli kodumaise dividendimaksja Tallinna Vee aktsiaid kui ka Bulgaaria erastamisvõlakirju, energiaettevõtteid ja üks meditsiinifond.
„Olen pikaajaline investor ja enamik positsioone on juba aastaid samad. Ei hinda enda investeerimisoskusi ülemäära kõrgeteks, nii et ei hakka soovitusi andma,“ jäi Ossionovski investeeringutest kõneledes tagasihoidlikuks. Viimase kahe aastaga on minister aga oma portfelli oluliselt kasvatanud: kui Äripäev 2015. aastal investorpoliitikute edetabelit koostas, hinnati tema portfelli suuruseks ligikaudu 70 000 eurot. Praeguseks ligineb selle maht 150 000 eurole.
Poliitikute seas torkab silma pankade hallatavate fondide rohkus, samuti asjaolu, et juhul kui poliitikud on otsustanud aktsiaid muretseda, jäädakse truuks paarile-kolmele väärtpaberile ja portfelli suurt ei hajutata. Eranditena võib peale eespool nimetatute esile tuua veel Hannes Hanso ja Jaak Madisoni portfellid. Esimeses leidub näiteks Ida-Euroopa telekommunikatsiooniettevõtete aktsiaid ning teisest leiab muu hulgas ka Šiauliu Bankase ja Valmieras Stikla Skiedra väärtpabereid.
Et osalus korralikus ettevõttes võib olla tulutoovam kui mõni populaarne börsil kaubeldav aktsia, tõestavad Toomas Tõniste ja Erki Savisaar. Esimene sai möödunud aastal LTT ASist 190 000 euro väärtuses dividende. Erki Savisaar, kes on 49 protsendiga osanik firmas Miljon Projekt OÜ, sai sealt mullu 24 000 eurot kasumit.

Toomas Kivimägi: aktsiatesse ei tohi armuda
Pärnu ekslinnapea ja reformierakondlane Toomas Kivimägi on aktsiatesse investeerinud 15 aastat.
Miks te investeerite?
See on minu pensionisammas. Mul ei ole olnud usku teistesse lahendustesse ja ma pole ülearu optimistlik ka selles, et riik suudaks mulle korralikult pensioni maksta. Seetõttu leidsin, et ma peangi ise endale pensionisamba looma.
Milliseks investoriks end peate?
Mulle meeldib volatiilsus. Mulle ei meeldi see kõige igavam, nii-öelda seisev turg, kus hinnad liiguvad vähe. Ma olen selline riskialdis ja natukene agressiivsem investor, kuigi ma kindlasti ei tee iga päev mingisuguseid tehinguid. Kogu minu vaba raha on börsil ja aeg-ajalt ma loobun ühest või teisest positsioonist.
Minu üks viga on see, et ma armun mõnda aktsiasse ja teine asi, mille vastu eksinud olen, et tuleb valmis olla ka kaotusega väljuma, kui sa ei näe enam perspektiivi. Kui endal usk ära kaob, siis on mõtet pigem väljuda juba kaotusega ja osta mõnda teist aktsiat, millesse on usku. Jah, sa võtad küll halva asjana kaotamise emotsiooni endasse sisse, aga kui sa suudad ikkagi leida aktsia, mis on tõusmas, siis kokkuvõtteks on summa selgelt plussis.
On hästi oluline, et ei tohi armuda aktsiatesse ja tuleb olla valmis kaotusega väljuma, et osta uusi ja paremaid aktsiaid.
Kas kasutate tehingute tegemisel ka kõrvalist nõu ja abi?
Ma ei kasuta maakleri abi ja selleks on kaks põhjust.
Esimene on emotsionaalne side, sest kui maakler on ostnud või müünud minu nimel, siis need võidud ja müügid on nii-öelda tema võidud, aga kui mina teen need ostud ja müügid ise, siis see on minu enda võit emotsionaalselt, et ma ise selle targa otsuse tegin.
Teine põhjus on see, et eks maakler tähendab lisakulusid. Minu jaoks on üks oluline aspekt ka see, kas ma usaldan firma juhtkonda. Eesti börsiettevõtete juhte ma enamasti tean, aga välismaal noteeritud ettevõtete juhtide kohta puudub mul igasugune infomatsioon.
Hannes Hanso: vaba raha tuleb aktsiatesse panna
Endine kaitseminister ja riigikogu liige Hannes Hanso ostis oma esimesed aktsiad 2008. aastal.
Olete majanduslike huvide deklaratsioonis märkinud, et olete saanud dividende erinevatest Ida-Euroopa päritolu aktsiatest. Kas need on veel alles?
Kõik, mis huvide deklaratsioonis kirjas on, on alles.
Miks te investeerite?
Minu meelest kui on võimalik, siis peaksid kõik inimesed investeerima. Investeerimine on minu panus pensionisse. Pikemas plaanis on ikka mõistlik, et raha toodaks midagi, sest väga lihtne on kõik ära kulutada.
Kas te kasutate tehingute tegemisel kõrvalist nõu ja abi?
Mina ei ole osanud kuskilt nõu küsida. Mul lihtsalt juhtus nii, et kõige karmina finantskriisi ajal, aastatel 2009-2010, oli raha üle ja sai investeerida. Tuleb osta siis, kui hinnad on madalad ja loota, et nad tõusevad. Minu puhul just täpselt nii juhtus. Kriis küll ehmatas kõik ära, aga kes sellel ajal julgeb raha kuskile panna, sellel võib hästi minna.
Kas on plaanis aktsiaid juurde osta?
Kui hakkab tekkima vahendeid investeeringuteks, siis kahtlemata. Olen suhtumisega, et kui on vaba raha, tuleb aktsiatesse panna.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum