Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kanada kullatootja nõuab Rumeenialt miljardeid
Euroopa suurim kullakaevanduse projekt ajas tülli Kanada kaevandaja Gabriel Resources ja Rumeenia riigi. Nüüd nõutakse Rumeenialt 4,4 miljardi dollarit kahjutasu.
Uudisteagentuur Bloomberg kirjutab, et Gabriel plaanib kahjunõude esitada maailmapanga kaudu reedel. Põhjuseks on
Rumeenia Rosia Montana kullakaevandus, kus Gabriel ootab juba 20 aastat Rumeenialt ehituslube ja litsentse. Gabriel teatas, et Rumeenia valitsus on tema tegemisi ebaseaduslikult takistanud. 2013. aastal tundus juba, et vajalikud load on käeulatuses ja 1,4 miljardi dollari suurune projekt saab stardipaugu, kuid siis kinnitas Rumeenia valitsus seaduse, mille järgi kuulutati kaevandus „erilise rahvusliku huvi“ all olevaks. Kuid enne kui seadus parlamendis kinnitatud oleks saanud, läksid tuhanded rumeenlased Bukaresti tänavatele protestima ning sellest ajast alates ei ole projekt edasi liikunud.
Gabrieli esindajad teatasid Bloombergile, et Rumeenia venitustaktita tõttu on nende ettevõte kahjusid kannatanud ning tema väärtus on aja jooksul oluliselt langenud.
Rahva vastuseisu tugevdas asjaolu, et 2000. aastal toimus Baia Mare lähedal asuvas kullakaevanduses tsüaniidileke, mis jõudis Somesi jõkke, kust mürgitatud vesi jõudis omakorda Tisza ja Doonau jõkke ja põhjustas sealsete kalade huku. Tegu on ühe Euroopa viimaste kümnendite suurima looduskatastroofiga. Toona eitasid kaevandajad Aurul ja Austraalia kullakontsern Esmeralda Exploration oma süüd. Rumeenia rahva vastuseid Gabrieli projektile seisnebki selles, et ka selle projekti puhul kasutataks tsüaniidi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.