Kaubamaja nörritab vihm ja palgakasv

Kolmandas kvartalis kasvas Tallinna Kaubamaja Grupi müügitulu möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 8,6 protsenti 160,9 miljoni euroni. Puhaskasum kasvas 1,5 protsenti 9,5 miljoni euroni. Sellega lõi kontsern Swedbanki ootusi, kuid jäi LHV analüütikute lootustele alla.

Swedbank ootas kontsernilt viletsamat esitust: müüki nähti 159,2 miljoni, puhaskasumit 9 miljoni euro juures. Kuigi autokaubandusest oodati kõige suuremat positiivset arengut, siis kardeti, et suurenevad kulud nullivad hea efekti. LHV oli aga optimistlikum: käivet loodeti näha 161,9 miljoni euro juures, ärikasumit 14,3 ning puhaskasumit 9,8 miljoni euro juures.

Kõige suuremat protsentuaalset käibekasvu näitasid autokaubandus (15,2%) ning Selverid (9,2%), samal ajal kiratseb Kaubamaja tooteportfellis jätkuvalt jalatsikaubandus, kus käive kukkus lausa veerandi võrra. Kontserni juhatuse esimees Raul Puusepp kinnitas, et autode müük läheb Baltikumus väga hästi ning seda trendi ära kasutades asutati Lätis autoäri edasiseks arenguks uus tütarühing VERTE AUTO SIA, millest saab Škoda edasimüüja Lätis. Uue esinduse avamine on plaanitud 2019. aasta esimesse poolaastasse.

Käibekasvu taga tuleb näha majanduse hoogsat arengut: kolmandas kvartalis kasvas Eestis majandus 5,7 protsenti. Kaubamaja Grupp toob aruandes välja, et kuna töötunde oluliselt lisandunud pole, aitas see statistiliselt kaasa ka tootlikkuse kasvule. Samuti peaks käibenumbrites kajastuma tarbijahindade kasv.

Jalatsikaubanduse puhul mängis vingerpussi loodusjõud: ettevõtte aruande järgi sai kolmanda kvartali müügitulemuse langus suurima tõuke Kristiine Keskuse renoveerimise käigus ABC Kinga ja SHU kaupluste sulgemisest ning augusits Rocca al Mare kaubanduskeskust tabanud veeuputusest, kus keskuses asuvate ABC Kinga ja SHU kaupluste kahjustused osutusid suurteks tuues kaasa kaupluste ligi ühe kuu pikkuse ärikatkestuse.

Suurim kasum riisuti ootuspäraselt supermarketite segmendist: käibekasv 12,4 protsenti 108,5 miljonile eurole ja maksude-eelne kasum 5 miljonit eurot. Sealjuures tuli Läti selverite poole pealt kasseerida sisse poole miljoni euro suurune kahjum, mis Puusepa sõnul püsib aga mullusega samal tasemel.

Kaubamaja segmendist tuli kasumiks 0,7 miljonit. Siin kiitis Puusepp hästi käima läinud suviseid allahindlusi ja sügismüüki, mis põhjustasid siin „oodatust parema tulemuse“. Autokaubandusest laekus kasum 1,1 miljonit eurot. Sealjuures on tähelepanuväärne, et autosegmendis kahanes kasum ligi 32 protsendi võrra. „Kolmandas kvartalis jätkas Grupp aasta varasemaga võrreldes samal marginaali tasemel, ehkki kasvava osakaaluga autosegmendis oli rohkem tagasihoidlikuma marginaaliga fleet tehinguid,“ nentis ettevõtte juhatuse esimees Raul Puusepp börsiteates.

Olulisemalt mõjutas kasumit palgasurve: grupi tööjõukulud on 9 kuuga kasvanud 9,9%, seejuures on keskmine palk kasvanud 7,3%. Sealjuures nentis grupi juht, et hoolimata palgakasvust pole töötajaid leida - ega motiveerida - sugugi kerge.

Puusepp ise tõi kontserni positiivsetest arengutest välja e-kaubanduse valdkonna: kolmandas kvartalis kahekordistus müük nii e-selveris kui ka Kaubamaja e-poes. Selles vallas näeb Puusepp veel tublit kasvupotentsiaali.

Kaubamajal on ees mitu suuremat projekti. Olulisem neist on uue kaubanduskeskuse ehitamine. Selleks väljakuulutatud arhitektuurivõistluse tulemused selguvad juba novembris. Pinget hoiavad üleval ka kuuldused Kaubamaja võimalikest laienemisplaanidest: kuna kontsernil on kogunenud vabu vahendeid, siis käis mõnda aega tagasi Äripäevast läbi kuuldus, et Kaubamaja kaalub Amservi ostu.

Aastat tervikuna vaadates on Kaubamaja kasvukursil: üheksa kuuga jõuti 476,2miljonilise käibeni (mullusega võrreldes pea 10 protsenti parem tulemus), samal ajal jääb 17,9 miljoni eurone puhaskasum üsna mulluse tasemele. Puusepp on rõhutanud, et see tuleb dividendimaksest, mis läks tulumaksu osas mullusest kallimaks: toona käidi välja 5,2 miljonit, sedapuhku aga 6,4 miljonit eurot. Samuti tuli Kaubamajal tasuda 0,4 miljoni suurune kohtu poolt määratud trahv.

Huvitav on muutus Kaubamaja rentaabluses: kui brutorentaablus püsis mulluse kolmanda kvartali tasemel 25 protsendi juures, siis puhasrentaablus kukkus 6,34 protsendilt 5,92 protsendile.

Samal ajal on avatud kolm uut kauplust ning see kajastub ka kontserni käibes.

Kaubamaja aktsia tegi oma viimase suurema hüppe juuli alguses, kui tõusis 9,2 eurolt 9,8 euro tasemele. Sealt on ta viimastel kuudel üles-alla käinud, kuid lõpetas eilse kauplemispäeva 9,55 euro tasemel. See on Swedbanki analüütikute hinnangul liiga kallis hind: nemad näevad sobiva hinnasihina 8,8 eurot. Kaubamaja on Linas Agro kõrval ainus Balti aktsia, millele Swedbank viimastes analüüsides müügisoovituse andnud on. Samal ajal muudab Kaubamaja aktsia investoritele magusamaks teadmine, et senimaani on kontsern end näidanud Eesti kontekstis viisaka dividendimaksjana.