Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Merko: ehitusturg on heas seisus

Töömehed ehitusobjektil.Foto: Raul Mee

Merko Ehitus näitas kolmandas kvartalis korralikku kasvu, kuid marginaal on jätkuvalt löögi all.

"Meil on arvestatav ehituslepingute portfell, aga selle kasumlik realiseerimine ei ole kerge, kuna oleme avatud nii turu- kui ka lepingulistele riskidele. Lätis on meil kiire kasv ja seal on riskide juhtimine eriti oluline. Alla ootusi on seni insenerehituse mahtude areng, kus me pole suutnud oodatud mahus uusi ehituslepinguid saada,“ kommenteeris Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink kolmanda kvartali majandustulemusi.

Samas pole esmapilgul nurisemiseks põhjust: käive kasvas möödunud aasta sama perioodiga võrreldes tubli neljandiku võrra, 86 miljonile eurole, mis tähistab viimaste aastate kõige tugevamat kvartalit. Viimati nähti võrreldavat numbrit 2013. aastal ja siis buumiaastatel.

Kasum (emaettevõtte aktsionäride osa puhaskasumist) tõusis ligi 16 protsenti 3,4 miljonile eurole. Merko raamatud näivad olevat tellimusi täis: lepingute portfell paisus 256 miljonilt eurolt 396 miljonile eurole ning ehitus käib kokku neljas riigis.

Swedbanki analüütikud tulemusega aga rahule ei jäänud: nemad prognoosisid kolmanda kvartali käibeks 91,6 miljonit eurot ning lootsid näha 3,6 miljoni euro suurust kasumit. LHV analüütikute jaoks siit mingeid üllatusi ei tulnud: nii käibe- kui ka kasumiprognoosiga pandi vaat et sendipealt täkkesse.

Mureks marginaal ja aeglased ametnikud

Muret valmistab vaid marginaal, mis möödunud kvartalis taas langes: 4,3 protsendilt 3,9 protsendile. Marginaali survestab Andres Tringi hinnangul kõva konkurents ehitusturul, mis tähendab omakorda heade inseneride-alltöövõtjate nappust. Ning mis seal salata – kui ressurssi napib, siis see läheb hinda.

Ühelt poolt närib siis Merko kasumit palgasurve, teisalt on kontsern oma töötajate koosseisu kolmandas kvartalis järsult vähendanud: kui mullu samal ajal töötas Merkos 816 töötajat, siis möödunud kvartali lõpetas kontsern 770 töötajaga. Tööjõukulud suurenesid aga 5,9 protsenti, 23,4 miljonile eurole.

Kolmanda kvartali suurimad ehitusobjektid olid Merko jaoks Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri kvartal, Öpiku ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Tapa linnaku kasarmud, Lennujaama trammiliini taristu ja Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlm.
Lätis olid suuremad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z-Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall, Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Philip Morrise tehas, Narbuto 5 büroohoone ning Rinktines Urban arendusprojekt.
Norras olid kolmanda kvartali suuremateks objektideks Blakstadi haiglahoone juurdeehitus ning Akersgata 8 büroohoone.

Merkot ennast ärritab aga hoopis ametnike aeglane töötempo. "Jätkuvalt ei saa rahul olla ehituslubade ja planeeringute menetlemise tempoga. Korteriarenduse pikaajalise strateegia raames oleme tänavu soetanud uusi kinnistuid kokku 8,6 miljoni euro väärtuses. Kolmandas kvartalis ostsime kaasinvestorilt välja Tallinnas Lasnamäel Maarjamäe paekaldal asuvad kinnistud, kuhu on pikemas perspektiivis võimalik rajada üle 1000 korteri,“ lisas Trink.

Ja kuigi Merko ehitab hoogsalt – tänavu on Merko käivitanud umbes viiesaja korteri ehituse ning investeeris arendusprojektidesse ligi 39 miljonit eurot, siis päris õnnelik pole Trink korterite müügiga. See on tema sõnul „plaanipärane“, aga arvestades soodsat turuolukorda, võiks müügitempo mõnes projektis olla ka kiirem, nentis Trink.

Mis saab edasi?

Kuigi Eestis kardetakse, et kinnisvaraturg on üle kuumenemas, peab Merko Ehitus olukorda heaks: siin käib Merko andmetel „aktiivne elamuehitus“. Küll on nii Eestis kui ka Leedus ärihoonete ehitamine stagneerunud, kuid seevastu on Lätis olukord hea. Pealegi on Lätis toimunud nähtavasti ehitusturu konsolideerumine – peatöövõtjate hulk on Merko andmetel mõnevõrra vähenenud ning see annab Baltikumi ühele suurimale ehituskontsernile võimaluse suurrajatiste hangetel särada. Merko jaoks üsna värskel Norra turul on aga näha suuri avaliku sektori infrastruktuuri hankeid.

Aktsia

Sel aastal hoogsalt suurenenud käive ja kasum pole aktsiale aga soodsat mõju avaldanud. Aktsia viimatine hiilgeaeg jäi 2015. aastase, mil väärtpaber murdis läbi 10 euro piiri. Viimase aasta langusest on aktsia üle saanud ning näitas suuremat tugevust juunis-septembris, kui jõudis enam kui 9,6 euro juurde. Viimasel kuul on aktsia aga taas nõrgenema hakanud ning hoolimata eilsest ligi pooleprotsendisest tõusust kaupleb aktsia 9,4 euro tasemel. Swedbank näeb aktsia hinnasihti praegu 9,6 euro juures. LHV analüütikud seevastu pakuvad õiglase hinna vahemikuks 8,7-9,2 eurot.