Kuidas sõjatööstuse õitsengust kasu lõigata?

USA valitsus ei ole ainuke, kes kaitse-eelarvet suurendab. Seda teevad ka teised riigid. Pakistani, Põhja-Korea ja Süüria tekitatud pinged pole kuhugi kadunud, pigem valab seal toimuv ainult õli tulle. See on pannud sõjatöösturite aktsiad kallinema.

Kuidas sõjatööstuse aktsiatele aga panustada?

Laias laastus on investoritel kaks võimalust – kas valida üksikaktsiaid eraldi või panustada börsil kaubeldava fondi kaudu kogu sektorile.

Turuväärtuselt suurimad sõjatööstuse ettevõtted tegutsevad USAs ning need on Boeing, Lockheed Martin, General Dynamics Corp, Raytheon Co ja Northrop Grumman Corp. Oleme toonud välja kõigi ettevõtete tähtsamad näitajad, aga kindlasti tasub investoril uurida, kui suure osa firma käibest sõjatööstus tegelikult moodustab. Näiteks Boeingu puhul jääb see umbes kolmandiku juurde.

 

Üksikaktsiate puhul võib positiivse aspektina välja tuua selle, et investor saab valida ettevõtte enda eelistuste ja soovide järgi. Samas on üksikaktsiate ostmisel risk suurem ning hajutamiseks on vaja osta mitu ettevõtet, mis paisutab jällegi teenustasusid.

Kui investor kaalub kaitsetööstuse aktsiatesse investeerimist, siis selle asemel, et eraldi aktsiaid kokku osta, võib panustada ka sektori börsil kaubeldavatele fondidele.

ETFid on investori jaoks veidi mugavamad, sest neid saab ühe lihtsa tehinguga osta, samamoodi nagu üksikaktsiaid. Börsil kaubeldavatel fondidel on ka see eelis, et sa ei pea konkreetseid ettevõtteid eraldi välja valima ning pead tegema ainult sektori analüüsi.

Allpool välja toodud ETFid on lennu- ja kaitsetööstuse aktsiate nii-öelda miniportfellid, mis on kaalutletult koostatud. Üksainus tehing võimaldab kokku hoida ka teenustasudelt. Miinusena võib välja tuua selle, et fondides pole ainult sõjatööstusega tegelevad ettevõtted.

 Tegemist on kolme suurima ja tuntuima ETFiga, mis järgivad kaitsetööstuse aktsiaid. Kuna fonde on küllaltki vähe, siis on investoril piisavalt aega iga fondi eraldi analüüsida. Tähtis on vaadata teenustasusid, fondis olevaid aktsiaid ning hinnareaktsiooni turusündmustele.

See ETF järgib indeksit Dow Jones U.S Select Aerospace & Defense, mis koosneb 33 aktsiast. Sinna hulka kuuluvad sellised ettevõtted nagu United Technologies Corporation, Boeing, Goodrich Corporation ja Lockheed Martin. Selles fondis on lennutööstuse aktsiaid umbes 59 protsenti ja kaitsetööstuse aktsiaid 41 protsenti.

See fond järgib indeksit SPADE Defense, mis koosneb 51 aktsiast. Suurimate ettevõtete hulka kuuluvad Honeywell International, United Technologies Corporation, Lockheed Martin ja Raytheon Corporation. Fondis on 80 protsenti tööstusaktsiaid, 16 protsenti IT-firmasid ning 4 protsenti materjalitootjaid.

See fond järgib indeksit S&P Aerospace & Defense Select Industry, mis koosneb 37 aktsiast. Suurimate firmade hulgas on Goodrich Corporation, Spirid Aerosystems, Triumph Group Incorporated ja Honeywell International. Kaitse- ja lennutööstuse aktsiaid on 97 protsenti, ülejäänud on tööstusmasinate tootjad.

Võib öelda, et sõjatööstuse aktsiaid mõjutavad kaks suurt tegurit – kaitsekulutuste kasv ning geopoliitilised pinged. Mõlemad on viimase paari aasta jooksul olnud sõjatööstusele soodsad.

Uus aasta algas sellega, et Ameerika Ühendriikide valitsus süüdistas Pakistani terrorismiga võitlemisel topeltmängu mängimises. Põhja-Korea ja USA vahelised pinged ei ole kuhugile kadunud ning Lähis-Idas on jätkuvalt suur segadus.

Kõik need faktorid on pannud USA sõjatööstuse aktsiad kiiresti tõusma. Ei ole saladus, et suuresti on sõjatööstuse aktsiate kallinemise taga Donald Trumpi presidentuur.

Kõige suurem sõjatööstusele panustav ETF – iShares US Aerospace & Defense – on ainuüksi 2018. aastal kallinenud juba üle 5 protsenti. Mullu tõusis indeks lausa 34 protsenti ning ületas sellega Standard & Poor’s 500 indeksi 20protsendilist tootlust.

Võrreldes 2016. fiskaalaastaga kasvas USA kaitse-eelarve 2017. fiskaalaastal 10 protsendi võrra. 2018. fiskaalaastal, mis kestab 2017. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta septembrini, ulatuvad Ameerika Ühendriikide kaitsekulutused 824 miljardi dollarini. Olgu öeldud, et siia juurde on lisaks kaitse-eelarvele arvestatud ka ISISega võitlemise jaoks tehtud eraldi eelarve ning muud institutsioonid, mis on otseselt kaitsetööstusega seotud.

Kasvav eelarve tähendab seda, et sõjatöösturid võivad oodata valitsuselt uusi mahukaid lepinguid. 2018. aasta esimesel päeval võitis näiteks Raytheon 333,4 miljoni dollari suuruse lepingu ja Boeing 193,6miljonilise lepingu. Kuna see trend jätkub terve aasta jooksul, siis see pakub tuge ka teistele sõjatööstuse aktsiatele.

USA ei ole aga ainuke – oma kaitse-eelarvet suurendavad ka Jaapan, India ja paljud Euroopa riigid. Seda just piirkonnas valitsevate pingete tõttu. Kuna Ameerika Ühendriikides on maailma suurim sõjatööstus ja küllaltki suur osa selle toodangust läheb ekspordiks, siis saavad sealsed ettevõtted kasu ka sellest, et teiste riikide kaitsekulutused suurenevad.