Investor Toomas: ootamatu kohtumine Eesti Panga presidendiga

Olin õnnelik, et sattusin kokku justnimelt Hanssoni, mitte näiteks Euroopa Keskpanga (EKP) presidendi Mario Draghiga, sest erinevalt viimasest on Hansson olnud varem avalikult seda meelt, et võlakirjade massilise tugiostuprogrammi käivitamisega ei peaks kiirustama. Kriitika on aga pahatihti oluliselt väärtuslikum kui kiidulaul.

Kritiseerima Hansson siiski enam ei tõtanud. Et programm on täies hoos, tuleb tema sõnul nüüd vaid pöialt hoida, et kõik läheks edukalt ja nii nagu plaanitud. Ühe märgina, et investorid on sunnitud panuseid tõstma, viitas ta ka Tallinna börsile, mis on aasta algusest pea 15% tõusnud.

Samuti leidis ta, et praeguste prognooside järgi võiks euroala majanduse turgutamiseks 1,1 triljonist eurost piisata, kuid tunnistas, et selgus tuleb samm-sammutl ning ebamäärasust on endiselt palju.

Asja mõte on iseenesest lihtne: ostame investorid võlakirjadest välja, et nemad teeks rahaga midagi muud. Ehk hakkab seepeale keegi rohkem investeerima või kulutama, see omakorda kanduks edasi tarbijahindadesse ja parimal juhul saab paari aasta pärast Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi oma ülesannete listist veidi alla 2% suuruse inflatsioonieesmärgi maha kriipsutada.

Mõistagi sõltub inflatsiooni puhul palju ka nafta hinnast ning ehkki suures osas ostetakse valitsuste võlakirju, ei ole programmi eesmärk valitsusi rahastada. Hansson rääkis, et viimastel päevadel palju kõneainet pakkunud valuutakursside volatiilsus pole EKP jaoks kaugeltki primaarne eesmärk.

Kuid mis saab selle kõige juures Eestist? Hanssoni vastus kõlas üheselt: kui Euroopal läheb hästi, peaks ka meil minema hästi ja eelkõige meie eksportööridel. „Eesti jaoks vähendab see deflatsioonikartusi ja intressimäärad jäävad lähiaastail madalaks,“ lisas ta.

Pärast põgusat jutuajamist mõtlesin enda portfelli esmaspäeval soetatud iShares STOXX Europe 600 (EXSA) ETFile, mis lõikab kasu Euroopa 400 suure ja 200 keskmise börsifirma hinnaliikumistelt.

Kuigi pankade prospektidest võib välja lugeda, et viimastel kuudel tublisti rallinud Euroopa aktsiate suhtes ollakse üha ettevaatlikum ja ees oodatakse suuremat volatiilsust, siis tegelikult on minu hinnangul värisemiseks veel liiga vara.

Mõistan, et minagi olen käitunud täpselt Draghi plaani järgi ja jääb vaid loota, et seda teevad ka investorid pärast mind. See, kas kelgule sai hüpatud liu lõpus, keskel või alguses, selgub tõenäoliselt alles millalgi 2016. aastal.