Investor Toomas: kas perifeeriariikidesse tasub investeerida?

Vaieldamatult kõige paremat majanduskasvu on PIGSi riikidest viimasel ajal näidanud Hispaania. Majandus on kasvanud juba 8 kvartalit järjest ning numbrid lähevad järjest paremaks. Teises kvartalis tõusis sealne majandus protsendi võrra ja eelmise aasta sama aja võrdluses lausa 3,1 protsenti. Tõsi, töötus püsib jätkuvalt kõrge – 22,4 protsendi juures –, aga trend on alla ning veel 2013. aasta alguses oli töötuse määr ligi 27 protsenti. Seega paranemine on toimumas.

Hispaania börsil ei ole sellel aastal nii hästi läinud – aasta algusest on langus olnud 7 protsenti ja märtsis saavutatud tippudest on taandutud ligi 20 protsenti. Seega Euroopas ollakse sellega pigem viimaste hulgas. Samas, sarnaselt Itaaliale on Hispaania IBEX 35 indeks tõusnud 2012. aasta keskpaigast üle 60 protsendi.

Kreeka olukord pole viimase kahe kuuga eriliselt muutunud. Riik sai uue abipaketi ning pankrotti suudeti vältida, vastutasuks peab aga võlausaldajatele näitama, et suudab ellu viia mitmeid reforme, mille hulka kuuluvad järsud maksutõusud ja kulude kärpimine.

Üllataval kombel on Kreeka majandus aga kasvutrendis – teises kvartalis tõusis majandus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,7 protsenti. Kolme kuu jooksul lisas majandus aga 0,9 protsenti. Märkimisväärne on asjaolu, et näiteks euroala kasv oli samal ajal vastavalt 1,5 ja 0,4 protsenti.

Pikemat perioodi vaadates on Kreeka majandus kahanenud aga finantskriisist alates lausa veerandi võrra. Töötuse määr on langustrendis, aga püsib jätkuvalt 25 protsendi juures. Võrdluseks võib tuua USA Suure Depressiooni ajal – ka seal kukkus majandus kriisi ajal veerandi võrra. On siiski üpris tõenäoline, et abirahade lõppemisel algab kogu võlatrall uuesti. Kreeka saaks olukorrast välja tulla ainult korraliku majanduskasvuga, mis teeks võla teenindamise lihtsamaks.

Kreeka pole viimase viie aasta jooksul olnud sugugi hea investeering – aasta algusest on indeks kukkunud 22 protsenti ja finantskriisi eelsetest tippudest on taandutud ligi 88 protsenti. Samas – mingi hetk peab turg jõudma põhja, sest lõputult ei saa see langus kesta. Seda, millal põhi vastu tuleb, on väga raske ennustada.

Itaalia on niinimetatud PIGSi riikidest saanud viimasel ajal üllatavalt vähe tähelepanu - ka mulle on jäänud kahe silma vahele. Sel aastal on sealne börs kasvanud 11 protsenti, mis on võrreldes ülejäänud Euroopaga üllatavalt positiivne tulemus. 2012. aastal saavutatud põhjadest on FTSE MIB indeks lisanud üle 60 protsendi.

Majanduses pole midagi hiilgavat toimumas – teises kvartalis kasvas majandus eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,7 protsenti. Minu arust on Itaalia Kreekale hea eeskuju, sest reforme on suudetud edukalt läbi viia. Praegu mind Itaalia börs aga eriliselt ei lumma. Miks? Sellest kirjutasin septembri lõpus.

Pean tunnistama, et PIGSi riike uurides oli minu jaoks kõige igavam Portugal. Teises kvartalis oli riigi majanduskasv 0,4 protsenti ja aastases arvestuses 1,5 protsenti. Kasv on stabiilne juba mitu kvartalit järjest ja suuri muutusi pole näha.

Riik enam abi ei vaja ja see on hea märk. Erinevalt Kreekast maksab Portugal abipaketiraha juba tagasi. Tõsi, nagu ka teiste PIGSi riikide puhul, mängib oma osa ka Euroopa Keskpanga madalate intressimäärade ja odava raha poliitika.

Portugali börs on aasta algusest tõusnud 6,5 protsenti. Pikemas vaates pole seis sugugi nii roosiline – 2012. aasta põhjadest on tõus olnud vaid 14 protsenti ja pigem ollakse praegu langustrendis.

Kokkuvõtteks peab nentima, et vähemalt majanduskasvu poolest läheb PIGSi riikidel Euroopa keskmisest paremini. Riskialtimatel investoritel tasub riike aga uurida, sest ajalooliselt on aktsiad siiski jätkuvalt suhteliselt madalatel tasemetel. Muidugi pole kõik probleemid veel siiski lahendatud ning võlakriisi mõru maik on jätkuvalt suus. Hoian oma strateegiast kinni ja praegu nii riskantsetesse investeeringutesse pea ees ei hüppa.