Investor Toomas

Kes on investor Toomas

Kes on Investor Toomas?

Ühe Tallinna väikese IT-firma osanik ning samas programmeerijana töötav 49aastane Toomas tegi 2002. aasta alguses kaaluka otsuse. Ta alustas paljudele oma tollastele eakaaslastele mõttetuna tunduvat pensionipõlve kindlustamist.

Toomas võttis teadmiseks, et tema pensionile mineku ajaks (aastal 2031) on pensionäre võrreldes tööjõulise elanikkonnaga Eestis märgatavalt enam kui praegu. See aga tähendab, et soovides korraliku elustandardi jätkumist pensionieas, pole mõtet jääda lootma vaid riiklikule pensionile.

Toomasel oli 2002. aasta alguseks koos miljon krooni ehk 64 000 eurot, mida ta otsustas aktsiaturule paigutada eesmärgiga tagada endale 30 aasta pärast muretu vanaduspõlv. Toomas on liitunud ka pensionisammastega, et kasutada ära riigi pakutavad maksusoodustused ja võrrelda enda portfelli tootlust enda pensionifondide tootlusega. Lisaks jälgib Toomas igapäevaselt oma kulutusi ning otsib erinevaid säästmisnippe.

Investeerimisstrateegia

Toomase investeerimisprogrammi pikkuseks on 30 aastat tootluse eesmärgiks on ta seadnud 12% aastas, mille õnnestumisel muutuks tema 64 000 eurot 30 aasta pärast 2 miljoniks euroks. Toomas investeerib ettevõtetesse, mis on tema hinnangul pikaajalise kasvupotentsiaaliga ning mis on end minevikus heast küljest näidanud.

Ta on koostanud endale nn jälgimisnimekirja erinevatest ettevõtetest, sektoritest ja piirkondadest ehk koondanud tema jaoks huvitavad ja päevakajalised investeerimisideed. Investeerimisotsused vaatab ta reeglina üle korra kvartalis, pärast ettevõtete kvartaliaruannete avaldamist. Ta püüab hoida end tagasi emotsioonide ajendil aktsiate ostmistest ja müümistest ning ei loobu väärtpaberitest, mille hind langeb, kuid potentsiaal säilib. Kui Toomas näeb, et ta on teinud vale investeerimisotsuse, tunnistab ta seda endale ja müüb selle ettevõtte aktsiad maha. Ta kaalub müüki ka siis, kui ettevõtte aktsia on Toomase meelest juba liiga palju tõusnud ning tundub ülehinnatud. Toomas otsustab aktsiate soetamisel mitte rabelda, vaid need aegamööda endale soetada. Aastas teeb Toomas vähemalt 12 tehingut. Toomas püüab oma investeeringud hajutada erinevate majandussektorite, piirkondade ja valuutade vahel. 2015. aasta alguses ehk pärast enam kui kümne aasa pikkust investeerimiskogemust, otsustas Toomas muutuda riskijulgemaks ehk ta hakkas 10% portfellist paigutama riskantsemalt ning lühema ajahorisondiga.

Toomase aktsiaportfell

Sulge Tutvustus

Investor Toomas: kas olin Statoiliga liiga tormakas?

20. jaanuar 2016, 12:00
Paljude Statoili töötajate pea kohal ripub koondamiskirves.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160120/INVESTOR/160129981/AR/0/AR-160129981.jpg

Reedel, pärast seda, kui olin Äripäeva veergudel Statoili aktsiate juurdeostmisest teatanud, potsatas minu postkasti kiri Ovelt, kelle hinnangul oli minu viimane tehing ülimalt riskantne.

„Kõigepealt on raske uskuda, et nafta hind lähima poole või aasta jooksul tõusma hakkab, kuna trend on langev, maailma majandus tundub ebalev ja Iraani tulek turule valaks õli tulle ainult,“ põhjendas ta. „Teiseks, aktsia hind ise on sügaval miinuses, kui vaadata teie esimest ostukohta (136,58) – nüüd ajas hajutamine ei anna väga efekti juhul, kui hind peaks tõusma 110 peale näiteks. 110 ütlen sellepärast, et graafik võiks näidata, et võib tulla väike tõus jaanuari lõpus. Ja kolmandaks võib jääda teil kapital pikaks ajaks seisma ehk isiklikult tundub väga riskantne selline tehing.“

Ei spekuleeri lühiajaliselt

Pean tunnistama, et tõepoolest on raske uskuda, et nafta hind võiks lähiajal oluliselt tõusma hakata ja lühiajaliselt ei oleks seesugusel ajas hajutamisel väga suurt mõtet. Olen aga Statoili investeeringu planeerinud väga pika ajaperioodi peale ning tegu ei ole lühiajalise spekuleerimisega, sest selleks oleks olulisemalt „äkilisemaid“ instrumente.

Olen praegu arvestanud Statoili investeeringu perioodiks esialgu vähemalt paar aastat ega välista, et hoian positsiooni veelgi pikemalt ehk olen arvestanud ka negatiivse stsenaariumiga. See oli ka põhjus, miks olen positsiooni ehitanud enda portfell kohta pigem suhteliselt väikeste summade kaupa ja esialgu poole aasta pikkuste intervallidega.

Swedbank tegi meele nukraks

Reedel avaldas värske naftasektori ülevaate ka Swedbanki Norra üksus, kes samuti ei jaganud minu optimismi. Analüütikud usuvad põhjalikule analüüsile tuginedes küll naftaturu mõningast taastumist lähiaastail, kuid Statoili suhtes ollakse selgelt äraootavad. Sellest kõneleb muu hulgas aktsiale antud hoia-soovitus ning 125 Norra kroonile seatud hinnasiht – praeguselt tasemelt annab see tõusupotentsiaaliks siiski ligi 20%, kuid jääb endiselt 11 krooni võrra minu esimeste aktsiate ostuhinnale alla.

Analüütikud nurisesid, et nende hinnangul paistab Statoili hinnatase ajalooliselt nii tänavu kui ka 2017. aasta prognooside järgi üsna krõbe ning peamine küsimus on endiselt üks: kas praegused dividendid on jätkusuutlikud? Ehkki ettevõtte tegevjuht Eldar Saetre on kinnitanud, et dividendipoliitikat praegune hinnalangus ei mõjuta, ei paista Swedbanki analüütikud ses suhtes just kõige optimistlikumad.

„Nafta praeguse hinna juures ei ole ettevõtte dividendipoliitika jätkusuutlik, kui kapitalikulusid järsult ei kärbita,“ kõlab analüüsi autorite Teodor Sveen-Nilseni ja Ida Christine Gyldenl¸ve karm resolutsioon. Väikeaktsionäri vaatevinklist ei tee norrakate naftafirmale just au ka märgatavalt kasvanud laenukapitali kasutamine.

Aeg näitab, kes oskas kõige paremini tulevikku prognoosida, kas Swedbank, Saetre või mina. Senised prognoosid pole vähemalt seni meist kellelegi ülearu palju kuulsust toonud.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. January 2016, 12:04
Otsi:

Ava täpsem otsing