Investor Toomas: sõbrad kiruvad nõrka dollarit

„Euro kallinemine on söönud ära suure osa mu dollaripõhise portfelli kasumist,“ kirus alles täna minu hea tuttav Meelis, kelle portfellist leiab mitmete börsil kaubeldavate fondide (ETFide) seas ka näiteks Facebooki aktsiad.

Jah, kui väärtpaber on aasta algusest alates portfellis kallinenud enam kui 45% nõnda nagu Facebook, siis USA dollari ligi 13% nõrgenemine euro suhtes samal ajal vaevalt verest välja lööb. Küll on pilt nukker siis, kui on panustatud näiteks S&P 500 liikumist peegeldavale ETFile, mis kaupleb dollaris.

Just see Meelise meele mõruks tegigi. On küll maailma popimat aktsiaindeksit jäljendav ETF aasta algusest tema portfellis pea 10% võrra kallinenud, kuid kui võtta arvesse valuuta nõrgenemine, aga miks mitte ka teenus- ja haldustasud, oleks oluliselt parem variant olnud rahulikult lihtsalt eurosid kontol hoida.

Olen minagi Meelise muret omal nahal tunda saanud. Teinekord on minu portfelli väärtus vastavalt valuutakursside muutusele kõikunud tuhandete eurode ulatuses. Ometi ei ole valuutade mõju minu tagasihoidliku portfelli juures olnud eales ülearu märkimisväärne.

Kuidas olen selle saavutanud? Ehkki valuutariske on võimalik edukalt maandada tuletisinstrumentidega, olen mina märksa lihtsamalt läbi ajanud. Olen alates investeerimisega alustamisest lähtunud ühest lihtsast põhimõttest: hajutamisest. Seda ka valuutade osas. Nii leiab minu portfellist nii dollareid kui ka eurosid, aga ka näiteks Norra ja Rootsi kroone ning näpuotsaga Poola zlotte. Varem on minu portfellis olnud teisigi valuutasid.

Aasta algusest on Poola zlott euro suhtes kallinenud pisut enam kui 3,5%, Norra kroon aga ligi 2,4% võrra odavnenud. Rootsi krooni kurss euro suhtes on enamvähem aasta alguse tasemel. Vabast rahast lõviosa olen hoidnud USA dollaris ja euros, viimasel ajal euro kasuks. Koos aktsiapostioonidega on minu portfellist 41% euros ja 30% dollaris. 

Teine asi on see, kuidas mõjutab valuutakurss konkreetse investeeringu käekäiku. Näiteks võib tugev Norra kroon kasuks tulla küll minu pisikesele valuutapositsioonile, kuid mõjuda vägagi negatiivselt portfelli suurimale investeeringule – lõheeksportijale Leroy Seafood. Nokk kinni, saba lahti.

Samas pidasin ma näiteks Statoili aktsiaid või Brasiilia ettevõtetele panustavat ETFi ostes silmas sedagi, milliseks võiks kujuneda krooni või reaali kurss lähemal ajal. Ka Londoni börsilt eurode eest ostetud Ryanairi aktsia puhul pean silmas pidama, kuidas käitub nael. Et lennufirma käibest ligi kolmandik tuleb Suurbritanniast, on naela langus selgelt negatiivse mõjuga. Teatud juhul võib valuuta tugevnemine anda esialgsele investeeringule aga märgatava võimenduse.

Soovitan igal juhul valuutade mõjud oma investeeringutele üksipulgi selgeks teha – siis ei ole ootamatuid üllatusi. Soovitus Meelisele? Hajuta investeeringud erinevate valuutade vahel mõistuse piires ja ole kursis valuutaturu trendidega, ent kindlasti ära langeta investeerimisotsust pelgalt hetke valuutakursist või –prognoosist lähtuvalt.