Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lahingud keskpangas peegeldavad seisakut

07. november 2014, 00:01
Juhtkiri
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141107/OPINION01/141109786/AR/0/AR-141109786.jpg

Euroopa keskpankurite konflikt peegeldab ebakindlust Euroopa Keskpanga viimase aja sammude suhtes, mille eesmärk on olnud eurotsooni majanduse elavdamine ja deflatsiooni vältimine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Agentuur Reuters kirjutas anonüümsetele siseallikatele viidates süvenevatest erimeelsustest Euroopa Keskpanga nõukogus. Osa liikmesriikide keskpankureid on rahulolematud keskpanga juhi Mario Draghiga. Super-Marioks kutsutava keskpankuriga opositsioonis on Reutersi andmetel ka Eesti Panga president Ardo Hansson. 

Draghi juhtimisel on Euroopa Keskpank on euroala majanduse ergutamiseks käiku lasknud hulga traditsioonilisi ja mittetraditsioonilisi meetmeid, kuid nii turgudel kui ka analüütikute seas valitseb ikka veendumus, et Euroopa Keskpank peab USA keskpanga eeskujul käiku laskma massilised võlakirjade tugiostud. Osa Euroopa keskpankureid eesotsas Saksamaaga on senisest jõulisema tegevuse otstarbekuse asjus skeptilised.

Teosammul majandus. Skeptikute seisukoha järgi on eurotsooni intressimäärad juba praegu piisavalt madalad ning keskpank ei peaks üritama neid veelgi madalamale suruda. Keskpanga senised sammud on küll positiivselt mõjutanud aktsiaturge, kuid Euroopa majandus pole nendest veel silmaga nähtavat hoogu sisse saanud. Pigem vastupidi, vaatamata keskpanga pingutustele ärgitada panku aktiivsemalt ettevõtetele laenama, liigub eurotsooni majandus edasi endiselt teosammul.

Võib öelda, et praegu on veel liiga vara anda hinnanguid, kas Euroopa Keskpanga meetmetest on olnud abi majanduskasvu kiirendamisel. Seetõttu on ka mõistetav skeptikute ettevaatlikkus senisest veelgi jõulisema sekkumise suhtes. Euroopa Keskpank võib kogu oma püssirohu ära kasutada ning siis avastada, et tulistatud on puusalt ja huupi.
Eesti ettevõtjad ja ka valitsus võiksid praegust olukorda ära kasutada. Arvestades madalat intressitaset võib öelda, et lähematel aastatel pole nii odavalt tõenäoliselt võimalik raha investeerimiseks hankida.

Praegu on soodne aeg selleks, et sahtlisse jäänud äriideed uuesti lauale võtta ning üritada need käima lükata. Heaks eeskujuks on Enn Pant ja Ain Hanschmidt, kes on tulnud riigile kosja, et vigane Estonian Air üles lüüa ja särama panna.
Küsimus ei ole aga ainult uutes äriideedes või uute turgude otsimises. Olukord on soodne, et ka olemasolevat äri turgutada, nt seadmeparki või hooneid uuendada eesmärgiga saavutada tulevikus kulusääst.

Ja kui Eesti pangad ei taha ettevõtjale oma laenukraane avada, siis võiks praegust madalat intressitaset kasutada selleks, et hankida laienemiseks või korrastamiseks vajav kapital aktsiate avaliku müügi abil ehk tuua ettevõte börsile. Intresside langemine on pannud kehva olukorda hoiustajad, pakkuge neile parem võimalus pangas laiskleva raha paigutamiseks.
Meie ettepanekut ei puuduta ainult erasektorit. Ka riik võiks olemasolevat olukorda ära kasutada ja suurendada oma investeeringuid. Julgemalt laenuturul toimetada ning kasutada laenuraha selleks, et tulevikus riigi püsikulud väheneksid või maksutulud suureneksid.

Näiteks soovitatakse ka majanduskasvu aeglustumisega hädas olevale Saksa valitsusele käivitada ulatuslik infrastruktuuri investeeringute programm ja alandada maksukoormust. Sama suuna investeeringute osas võiks võtta ka Eesti valitsus.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. November 2014, 07:12
Otsi:

Ava täpsem otsing