Türgi ja Venemaa suhted panevad NATO proovile

Eile juhtus Türgi ja Süüria piiri lähedal intsident, kui Venemaa sõjalennuk tulistati alla. Osapooled ei ole aga ühisele seisukohale jõudnud, kes ja kuidas lennuki alla tulistas.

Äripäeva toimetuse meelest võib eilsest vahejuhtumist areneda tõsine konflikt, kui diplomaadid ei suuda suhteid siluda.

Tõsisem konfliktioht peitub NATO liikmesriigi Türgi väites, et nemad tulistasid Vene lennuki alla, kuna viimane tuli mitmeks minutiks Türgi õhuruumi ega lahkunud sealt pärast korduvaid hoiatusi.

Enne ametlikku kommentaari oli Venemaa presidendil Vladimir Putinil valik, kas ta eskaleerib olukorda või mitte, nagu ütles kolumnist Ahto Lobjakas. Venemaa president otsustas esimese variandi kasuks.

Putin teatas, et lennuki allatulistamine on hoop, mille andsid neile selga terroristide kaasosalised. „Teistmoodi ma seda, mis juhtus, ei liigitaks. Meie lennuki tulistas Süüria territooriumi kohal õhk-õhk raketiga alla Türgi pommitaja,“ teatas Putin. Ta lisas, et juhtunul on tõsised tagajärjed Moskva ja Ankara suhetele.

Kummal poolel on siis tegelikult õigus, praegu ei tea. Olulisem on pigem jälgida, kuidas Venemaa ja NATO-lt abi otsiv Türgi suudavad vahejuhtumiga edasi minna.

Kui vahepeal tekkis õrn lootus, et Venemaaga hakatakse ühiselt otsima lahendust Euroopa pagulaskriisile ja võitlusele terroristidega Pariisi sündmuste valguses, siis nüüd on see kõik taas suure küsimärgi all.

Venemaa, kes on pikalt NATO piire kombanud, sai Türgilt nüüd esimese tõsise vastulöögi. Võrreldes näiteks Soome või Balti riikidega on Türgi näidanud end erksama vastureageerijana, kui tulistas oktoobris alla Türgi õhupiiri ületanud drooni.

Väidetavalt on Venemaa Süüria operatsioonidega tekitanud ise teadliku eskalatsiooni võimaluse, mis oleks hea ettekääne minna NATO vastu. Samuti on Türgi palunud NATO konsultatsioone, et positsioneerida ennast koos allianssiga Venemaa vastu. Seega on eilne juhtum Venemaa ja NATO niigi teravasse suhtesse veelgi pinget lisanud.

Türgi peab koos NATO liikmesriikide esindajatega tegema endale selgeks, kas nad jäävad oma väidete juurde ning millised on edasised sammud. Kindel saab vaid selles olla, et kuna NATO liikmesriik on kistud ohtlikku konflikti Venemaaga, siis tuleb paika panna mitu plaani, kuidas edasi minna.

Putini avalduse järgi on selge, et nemad on haavunud ning valmis oma õigusi kaitsma. NATO peab otsustama, kas ta allub Venemaa provokatsioonile või leiavad diplomaadid ratsionaalsema lahenduse.

Venemaa ja Türgi vaheline pinge puudutab NATO tõttu ka Eestit. Kui sündmused peaksid muutuma nii tõsiseks, et on põhjust avada NATO artikkel 5 ehk kollektiivkaitse, siis peaks ka Eesti panustama sellesse, et aidata kõige võimalikuga liitlast ehk Türgit.

NATOsse kuulumise üks eeldus ongi vajadusel liitlasi toetada. Kui meil läheb raskeks, siis tulevad kõik appi. Kui Türgil läheb raskeks, kehtib sama printsiip. Sellist stsenaariumit ei ole veel ametlikult õnneks arutatud, kuid mõlgub kindlasti mitme NATO liikmesriigi esindaja ajusagaras kui üks äärmuslik lahendus.