Roheline kuld paneb silmad särama

Reedel avaldasime loo edukast ärivõrgustikust, mis aitab kasvavasse metsa investeerivatel fondidel Eestis osta soodsalt metsamaid. Tänase Äripäeva põhiteemaks on taas suurenenud investeeringud Eesti ja ka Skandinaavia metsatööstusesse.

Äripäevale teeb heameelt, et metsandussektor on hakanud taas särama ning see annab lootust, et ka Eesti majanduskasv saab lõpuks kännu tagant liikuma.

Eesti majanduse hoog on püsinud sisetarbimise kasvul, tööpuuduse vähenemisel ning palgatõusul. Meie selle aasta suur mure­laps on aga ettevõtete investeerimispassiivsus ning firmade kasumeid suurte ampsudega sööv olukord tööjõuturul. Positiivselt eristub aga metsandussektor.

Eelmisel nädalal teatas kohalikele puidutööstustele Rait ja Lemeks kuuluv Viiratsi Saeveski, et investeerib saematerjali tootmise suurendamisse 10 miljonit eurot. Tänases lehes kirjutame, et Toftani investeeringu maht on 32 miljonit eurot. 

Varasemal paaril aastal on oma tegevust märgatavalt laiendanud osade Sylvesteri kunagiste aktsionäride loodud Combimilli grupp, mida ajakirjanik Väinu Rozental on sel sügisel Äripäeva veebis ilmunud Sylvesteri edulugu kirjeldanud raamatus nimetanud kunagise Sylvesteri klooniks. Lisaks neile on agressiivselt investeerinud veel ka Raul Kirjaneni suurosalusega Graanul Invest.

Investeeringute hoogustumine pole omane ainult Eestile. Ka Soome ja Rootsi metsandusfirmad ning saetööstused on asunud uue hooga investeerima ning metsandussektori osa nende ettevõtete ekspordis kasvab taas.

Võib arvata, et tööstuste investeeringud kergitavad tasapisi ka toorme ehk metsa hinda ning õigesti on käitunud need investorid, kes on viimastel aastatel investeerinud metsa. Näiteks Eestis on juba aastaid erinevad välisfondid metsa kokku ostnud. Investorite huvi metsamaa vastu on toonud aga välja ühe kitsaskoha, millest ka Äripäev on sel aastal paaril korral kirjutanud.

Nimelt tegutseb Eestis metsavahendajate ärivõrgustik, kelle eesmärk on saada metsatükid senistelt omanikelt kätte võimalikult soodsalt, need liita ning siis suuremate tükkidena müüa edasi investeerimisfondidele. Sellise tegevuse miinuspool on aga see, et kokkuostjad kasutavad erinevaid kavalusi lüüa metsamaa hind võimalikult madalale ning survestada omanikke müüma.

Kahjuks pole Eestis väikeinvestoritel suuri võimalusi ise investeerida metsa, kui just ei olda ise metsaomanik või ei osteta metsamaad kokku. Metsamaa ostmine pole väikeinvestorile kuigi tark tegu, sest see on kapitali- ja tööjõumahukas ning väikeinvestoril on keeruline hajutada riske. Eestis ei tegutse ka ühtegi metsamaadele keskendunud avatud investeerimisfondi, millega oleks võimalik investoritel liituda. Samuti pole Tallinna börsil ühtegi metsandussektoris tegutsevat ettevõtet. 

Ainus võimalus nii Skandinaavias kui ka Eestis investeerida taas tärkavasse pikkade traditsioonidega metsandussektorisse on pöörata oma pilk Skandinaavia börside poole, valida välja sealsed metsandussektoriga seotud ettevõtted ning üritada nii hüpata rongile.