Mida sina oma rahaga teed?

SEB plaan kehtestada negatiivne hoiuseintress suurtele ja keskmistele suurte hoiustega ettevõtetele tekitab osa ettevõtjate seas automaatselt pangavahetuse plaani, kuid ei muuda tegelikkuse suurt pilti. Euroopa Keskpanga hiljutise intressimiinuse suurenduse taustal kaaluvad seda tõenäoliselt varsti teisedki.

Tõsiasi, et pangas raha hoida enam mõtet ei ole, peaks mõtte erakordse kiirusega liikuma panema. Küsimus, mida ma oma rahaga tegema peaksin, et mitte selle hoidmise eest peale maksta, on erakordselt terav – ja investeerimisotsus tundub ainukese loogilise lahendusena. Äripäeva toimetus ei saa konkreetsetele ettevõtetele konkreetset nõu anda. Ent soovitada negatiivne intress, hambad ristis, ära kannatada ja kõhtu vastu maad surudes oodata, millal ta jälle positiivseks pöörab, oleks samuti arg – ja tõenäoliselt ka pikaajalises perspektiivis lühinägelik lahendus. Keegi ei tea, kui pikaks negatiivse intressi aeg kujuneb. Seda aega oma ettevõtte arendamisest maha kanda oleks lihtsalt vastutustundetu.

Eilses Äripäevas sõna saanud ettevõtjad paraku investeerimisoptimismist ei pakata. Ei usuta, et negatiivne intress investeerima paneb. Ja tõepoolest – kui investeerimisvalmidust pole suurendanud ka Eestis pikalt kehtinud investeeringute maksuvabastus, miks peaks siis eeldama, et seda teeb Euroopa Keskpanga poliitika?

Ettevõtjad ütlevad, et investeeritakse ikka siis, kui on, kuhu investeerida, seda isegi juhul, kui kogu aeg investeerimisvõimalusi otsitakse. Teiseks, peale keskpanga poliitika on palju teisi asjaolusid, mida otsuse tegemisel arvesse võtta. Ebakindlad turu- ja ekspordiväljavaated, mis on paljude sektorite valus reaalsus, on kahtlemata investeerimisotsuse langetamise vastuargument. Alates negatiivse intressimäära kehtestamisest 2014. aastal on Eesti ettevõtete hoiused kasvanud rohkem kui miljardi euro võrra, 8 miljardi euroni.

Miks see nii on? Üks põhjus on kahtlemata ettevõtete alalhoidlikkus. Ebakindlas keskkonnas ei taheta riskida ning kaldutakse pigem hoidma kinni sellest, mis on.Toimetus ei taha olla ettevõtjate suhtes ülekohtune, kuid vähemasti ositi on tegemist mugavuse ja liiga vähese ambitsiooniga. Teisalt kindlasti eelmisest kriisist kaasa võetud hirmudega: 2008. aasta kriisi tulemusena kogetud kaotusi ei taheta teist korda enam läbi elada. Ent vaevalt on mugavus ja hirm see, mis ettevõtjale edu tagab.

Äri ajada tuleb paratamatult just selles ebakindlas olukorras, mis parasjagu käes on, ja seda koguni teadmiseta, millal stabiilsemad ajad saabuvad. Kuskil pole ühtegi garantiid, et globaalne ärikeskkond muutub lähemate aastate või isegi aastakümne jooksul oluliselt stabiilsemaks.  Pigem vastupidi. Teiseks, ebakindluse aeg on sageli ühtlasi suurte võimaluste aeg. Ja tervislikum on seda just niimoodi võttagi. Mitte hädana, vaid võimalusena.

Kinnisvara ostmine nende ettevõtete poolt, kellele see pole põhitegevus, on kahtlemata lihtne ja käepärane lahendus – ometi ohtlik, kui see on ainus rohi, mille järele haarata. Teine, jätkusuutlikum variant on investeerida oma inimeste koolitamisse ja arendamisse – ehk sünnitavad nemad ideid, millesse investeerimine toob edu ka ebakindlal ajal. Kõige halvem on aga mitte midagi teha ja lihtsalt paremaid aegu oodata. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu.