Taxify läks hiinlaste käpa alla

Taxify Uberile pakutav konkurents on tähelepanuväärne nähtus. Eestimaist päritolu, erakordselt noorte liidrite teotahtest ja algatusvõimest 2013. aastal sündinud Taxify mõõduvõtmine nn jagamismajanduse lipulaevaks peetava Uberi-suguse hiiglasega paljudes maailma riikides on midagi, mida Uberi toetajad ja rahastajad ilmselt rahuliku südamega pealt vaadata ei saa.

Seetõttu on Taxify läinud nädalal avalikuks saanud investeering kahtlemata tugev panus ettevõtte edasisse laienemisse. Teadaolevalt 10 miljoni euro piiri ületav rahapaigutus Hiina Didi-nimeliselt ettevõttelt on vastastikku kasulik: hiinlased saavad ammugi igatsetud akna Euroopasse, Taxify aga saab peale raha ka tehnoloogilist oskusteavet ja kogemust, mida hiinlastel on kogunenud üksjagu – nad tegutsevad nimelt juba mõnda aega samas valdkonnas.

Vähem tähelepanu on ehk pälvinud tõsiasi, et koos investeeringuga saavad hiinlased Taxifys ka olulise otsustusõiguse. Alates juuli lõpust kuulub Didi Chuxingile 13,1 protsenti ettevõttest. Taxify juhatuse liikmeks sai Didi strateegiajuht. Veelgi enam: Taxify eelisaktsiad on nüüd Didi omad. See tähendab, et ettevõtte juhtidel Markus ja Martin Villigul on edaspidi otsuste langemisel tarvis Didi nõusolekut. Ka dividende saab Hiina firma eelisjärjekorras. Takkapihta ei saa Villigud järgmise nelja aasta jooksul ilma hiinlaste nõusolekuta oma enamusosalust müüa ega ka avalikku aktsiaemissiooni korraldada.

Dividende pole Taxifyl kavas niipea maksma hakata ning ka börsile minek ei ole esialgu teemaks olnud. Sellevõrra on Taxify Eesti omanikel kahtlemata õigus: need sätted on pigem formaalsed. Kui palju võiks Didi vastu olla Eesti omanike enamusosaluse müümise soovile või kas selline soov võiks tekkida, pole ilmselt mõtet spekuleerida.

Ja kuigi ettevõtte igapäevases juhtimises nimetatud klauslid tõepoolest vaevalt midagi muudavad, siis iseenesest võetuna on need siiski päris karmid ja piiravad sätted. Eriti kui arvestada, et Didi võib end soovida Taxifyga siduda pikemaks ajaks ja lähemalt, kui see praegu teada on.

Väidetavalt võib Didi investeeringu üks eesmärke olla Uberi positsiooni õõnestamine maailmas. Didi on teinud investeeringuid Uberi kohalikesse konkurentidesse näiteks ka Brasiilias ja Kagu-Aasias. Didi enda positsioon on peale Hiina tugev ka Indias, mõlemad suured ja kiiresti arenevad turud.

Nii käivet kui ka kahjumit aastate jooksul miljardites dollarites mõõtnud Uberi kõrval on Taxify seni veel tilluke: nii müügikäivet kui ka kahjumit mõõdetakse sadades tuhandetes eurodes (eelmise aasta majandusaasta aruanne on veel esitamata). Sellal kui Uberile on ette heidetud mõõdutundetut rahapõletamist, on Taxify käekäigule Eestis seni pigem positiivses toonis kaasa elatud. Mõlema ettevõtte tegevust Eestis on kindlustanud vastne seaduslik raam, nn Uberi eelnõu seadusekssaamine.

Maailmas aga konkureerivad need kaks mõlemad riikides, kus seadused ülearu ei pitsita, Uber on mitmelt turult ka lahkuma pidanud, sest pole kohalike seaduste raamides kohta leidnud. Lähemate aastate jooksul jagatakse turud eeldatavasti omavahel ära – seda suuresti ühe või teise võidukäigust huvitatud investorite toel.