Tallink andis vilet, kuid jäi kodusadamasse

Möödunud nädala lõpul teatas Tallink, et juba pikemat aega ringelnud kuuldused ettevõtte müügist on tugevasti liialdatud. Tallink jätkab börsil, omanikud jäävad endiseks, kuid tuleb uus juht, kes hakkab ettevõtet taaskäivitama ja uuendusi ellu viima. Börs reageeris Tallinki aktsia hinna kiire langusega.

Äripäeva hinnangul on Tallinna börsi jaoks on Tallinki kodusadamasse jäämine kindlasti hea uudis. Kui lisaks Olympicule oleks otsustanud börsilt lahkuda ka Tallink, oleks see siinse väikese ja vaikse börsi jaoks olnud talumatult valus löök.

Tallinki võimalikust lahkumisest on räägitud viimased üheksa kuud, pärast seda kui Tallink mullu suvel teatas, et on palunud end võimaliku strateegilise partneri leidmiseks nõustama Citigroup Global Marketsi.

Möödunud aasta detsembri lõpus kirjutas äriinfo portaal Mergermarket enda allikatele tuginedes, et Tallink on alustanud läbirääkimisi ülevõtjatega ning esimesed kokkulepped juba ka sõlmitud. Ja nüüd siis otsus, et jätkatakse siiski vanade omanikega.

Tallinki suuromaniku Ain Hanschmidti hinnangul on Tallinki pikaajaline probleem olnud aktsia liiga madal hind. Kui vaadata ettevõtte raamatupidamislikku väärtust või kassavoogusid, siis on aktsiaga tema sõnul aktsiaga kaubeldud pikalt alla ettevõtte tegeliku väärtuse. Pikalt alla 1 euro kaubelnud aktsia tõstsid uutesse kõrgustesse just spekulatsioonid selle kohta, et firma võib olla müügis. Reedene uudis, et Tallinkit siiski ei müüda, viis aktsia taas langusesse.

Tallinki uus juhatuse liige Paavo Nõgene ütles mullu veebruaris Äripäevale antud intervjuus, et Eesti börsi väiksus ning liigsuur aktsionäride arv ning nende investeerimiskäitumine hoiab Tallinki aktsia hinna ebaõiglaselt alla ühe euro taset. Kui Tallink oleks noteeritud mõnel teisel, suurel börsil, oleks olukord tema hinnangul teine.

Tallinna börsi väiksus ja selles tulenevad probleemid ei ole kellelegi saladus. Nasdaq Tallinna börsi juhatuse esimees Kaarel Ots on tunnistanud, et börsi peamine väljakutse on suurendada emitentide arvu.

Börsi likviidsus on nõrk, kuna aktsiad on piiratud arvu inimeste käes. Kui need müüa ei soovi, siis hind ei muutu. Kui aktsiate vabalt kaubeldavat osa saaks mitmekordistada, siis võiks hind Otsa hinnangul ka tõusta.

Riik saab omalt poolt kapitalituru arendamisel palju ära teha, eelkõige suurte riigifirmade börsile viimisega. Riigiettevõtetel on mahtu, mis võiksid suurendada vabalt kaubeldavate aktsiate arvu ning parandada börsi likviidsust.

Tallinna Sadamat ja Enefit Greeni oodatakse börsile pikisilmi, kuid sinna võiksid jõuda ka teised riigi omanduses olevad aktsiaseltsid. Enne kui suured Eesti ettevõtted sealt üksteise järel lahkuma hakkavad.

Äripäev jääb põnevusega ootama, millist laadi taaskäivitust ja uuendusi kultuurivaldkonna tippjuhi taustaga Nõgene värbamine endaga kaasa toob. Laevafirma aktsiahinna kasvatamine on kindlasti uue juhi üks prioriteete.