Liikluskindlustuse raha tuleb jagada eetiliselt

Autode müügi- ja teenindusettevõtete liit AMTEL kahtlustab, et liikluskindlustusseltsid eelistavad oma kasumi maksimeerimiseks autode remontimisel teha pahatihti koostööd ümbrikupalga maksjatega. Kindlustusseltsid probleemi ei näe – kuni maksuamet ei ole kedagi vahele võtnud, kehtib süütuse presumptsioon ja kõik on legaalne.

Äripäev leiab, et maksudest kõrvale hoidmine on sisuliselt vargus meie kõigi ühisest taskust ning teadlik varastatud kauba ostmine ei ole mitte üksnes ebaeetiline, vaid ka rumal.

Veel kümmekond aastat tagasi oli Eestis aeg, mil kvaliteetsemat autoraadiot ööseks sõidukisse naljalt maha ei jäetud, sest tõenäosus hommikul purustatud aknaga rüüstatud auto leida oli suur. Varastatud autoraadiote äri õitses ning nurgatagusest pandimajast võis ära viidud aparaadi asemele soodsalt samasuguse hankida. Küllap käisid populaarsemad raadiod mitu tiiru pandimajast läbi, enne kui mõne hoolsama omaniku kätte pidama jäid.

See hämarilma nuumav ahel ei oleks olnud võimalik, kui autoomanikud ei oleks teinud teadlikku valikut kahtlase pärituoluga, kuid odavama raadio kasuks. Lõpuks tuli sel moel varastatud aparaati võib-olla küll mitu korda teise samasugusega asendada.

Teadlikult maksude maksmisest hoiduva teenusepakkuja eelistamine ausale ettevõtjale on samasugune varga kukru täitmine, mis lubab küll lühiajalist kasu, kuid lõppkokkuvõttes kujuneb palju kallimaks. Igaüks meist kasutab neid hüvesid, mida maksurahaga luuakse – riigi tagant varastades näppame iseenda taskust. Selle arusaamiseni jõudmata pole meil ennast mõtet Skandinaavia riikidega võrrelda.

Liikluskindlustus on kõigile sõiduki omanikele kohustuslik kulu ning selle raha jagamine peab olema ka sellevõrra läbipaistvam ja eetilisem. Kindlustusfirmad nendivad, et ei saa võtta vastutust, kui mõni nende koostööpartneritest korralikult makse ei maksa. Kuid nad saavad koostööpartnereid valides seada neile tingimusi ning miks mitte seada üheks tingimuseks maksuameti tõendit maksude tasumise kohta?

Eelistades lühiajalise kasumi maksimeerimise eesmärgil odavamat, ümbrikupalga maksjast remonditöökoda, solgitakse turgu ning sunnitakse ka aus ettevõtja konkurentsis ellujäämise nimel maksudega trikitama. See aga on allakäiguspiraal, mis kinnistab ühiskonnas mõtteviisi, et maksude maksmisest hoiduda ongi hea ja õige. Kui keegi makse ei maksa, siis kes maksab päästjate, politseinike, õpetajate ja arstide palga?

Ümbrikupalkade probleemi on endale teadvustanud ka maksuamet. Ameti peadirektor Valdur Laid nentis hiljutises intervjuus, et Eestis saab kas täielikult või osaliselt ümbrikupalka iga 12. inimene ning see ongi maksuametnike jaoks praegu põletavaim teema. Maksuamet on seadnud eesmärgiks vähendada ümbrikupalga saajate hulka nelja aastaga poole võrra.

Kindlasti on maksuametil võimalik oma tööd tõhusamaks muuta, kuid tõeline muutus maksukäitumises algab ühiskonna mentaalsuse muutumisest. On ülim aeg jätta seljataha kroonu- ja nõukaaegne arusaam, et riik on võõras võim ja selle petmine on kui mitte just kiiduväärt, siis vähemalt andestatav tegevus.