Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas erakonnad endale meelepärase seaduse tegid?

Presidendi poolt reedel väljakuulutatud erakonnaseaduse muudatused on eeskujulik näide, kuidas Eestis endale sobivaid seadusi tehakse.

Eelnõu algtekst nägi ette, et kui erakond võttis vastu keelatud annetuse, siis riigikogus esindamata erakond pidi kolmekordses ulatuses selle maksma riigieelarvesse tagasi ja riigikogus esindatud erakonnal vähendati kolmekordses ulatuses riigieelarvest tehtavaid eraldisi.

Nüüdseks on see seadusest haihtunud. Riigikogu lähtus tõenäoliselt sellest, et tegemist on trahvimisega (karistamisega), mida põhiseaduse kohaselt saab teha vaid kohus.

Küsimus, kas riigieelarvest erakondadele eraldiste mittetegemine on trahv või mitte, on vägagi vaieldav. Isegi kui pidada seda trahvimiseks põhiseaduse tähenduses, siis oleks Riigikogul olnud võimalik luua vastav kohtulik menetlus. Kuivõrd seda ei tehtud, siis võib järeldada, et erakondade arvates ei võimalda põhiseadus erakondasid trahvida. Selline arusaam põhiseadusest on mõnevõrra autistlik.

Võib väita, et Karistusseadustikus on § 402², mis sätestab rahatrahvi erakonnale tehtava keelatud annetuse vastuvõtmise eest ja sellest piisab. Meenutan, et prokuratuur keeldus aasta tagasi selle sätte alusel alustamast menetlust suurima võimuerakonna nimekirjas kandideerinud erakonna liikmele tehtava ebaseadusliku annetuse osas.

Põhjusel, et ebaseaduslik annetus tehti mitte erakonnale vaid erakonna liikmele. Rein Langi juhitav justiitsiministeerium teatas seepeale, et see seaduseauk lapitakse varsti.

Selle asemel, et KarS vastavalt täiendada ja muuta karistatavaks ka erakonnaliikmetele tehtava ebaseadusliku annetuse vastuvõtmine, on vastuvõetud seadusega KarS § 402² hoopis tunnistatud kehtetuks!?

Ei maksa unustada, et keelatud annetuse vastuvõtmine on üks raskemaid ja populaarsemaid rikkumisi. Eelnõu viimases seletuskirjas olev põhjendus et erakondade karistamine keelatud annetuse vastuvõtmise eest „ei ole otstarbekas“, on oma küünilisuses ületamatu.

Kindlasti on Eestis palju neid, kelle arvates näiteks maksude maksmine või liikluseeskirjade järgimine ka „ ei ole otstarbekas“. Ettevõtja vaatenurgast on kummaline, et kui näiteks riigihangete seadus keelab seaduserikkujatel ja maksuvõlglastel riigihangetel osaleda, siis maksuvõlglastest ja keelatud annetusi vastuvõtnud erakonnad saavad valimistel osaleda.

Samas seletuskirjas märgitu, et teatud lisatingimuste täitmise korral võivad olla kohaldatavad usalduse kuritarvitamise, keelatud majandustegevuse ja mõjuvõimuga kauplemise koosseisud, pidi kõigile saadikutele selgeks tegema, et elu läheb rahastamise osas veelgi lahedamaks.

Parteid on seega otsustanud, et nende poolt seaduste mittetäitmine, st keelatud annetuste vastuvõtmine, ei ole karistatav ega oma ka muid õiguslikke tagajärgi. Kellel veel Eesti Vabariigis on olemas sarnane privileeg omaenda tegevust dekriminaliseerida? Sarnane riigiõiguslik praktika on kummalisel kombel iseloomulik ühele Kesk-Aasia riigile, kust ma just naasin.

Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. Asjaolu, et eelnõu poolt hääletas 80 saadikut ehk valdav enamus võiks vastutustundlikus valijas tekitada küsimuse, kui kaua me taolise praktika viljelemist veel taluma peame.

Vaieldamatult on seaduses ka mitmeid edasiminekuid kuid need jõustuvad kahjuks peale Riigikogu valimisi ehk siis järgmise aasta aprillis.

Siinkohal on paslik meenutada kui mitmel korral on Riigikogu jätnud isikutele kohustusi paneva seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele imelühikese perioodi.

Eelnevat arvestades ei olegi enam tähtis, milline on komisjoni koosseis. Erakonnad on oma eesmärgid saavutanud. Sel ajal kui avalikkus näris neile heidetud konti, st komisjoni koosseisu ja meedia tegeles iseenda kaitsmisega "ennetavate trahvide" vastu, tõstsid erakonnad end seadusest kõrgemale.