Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestile on president liigne uhkus

    Presidendil pole erilisi funktsioone järele jäänud, aga selle institutsiooni ülevalpidamine nõuab riigilt suuri kulutusi.

    Mõte pole uus – selle käis Äripäev välja aastaid tagasi ning ettepaneku toetajate sekka tuli ka tollane Euroopa Komisjoni asepresident, praegune transpordivolinik Siim Kallas, kelle arvates on mõttekas presidendi ja peaministri amet ühitada.
    Funktsioonideta president. Tõstsime teema üles taas augustis 2006, presidendivalimiste eel, sest need kiskusid rappa. „Kui Eesti majandus töötaks sama ebeefektiivselt kui presidendi valimise poliitika, siis oleks tagajärg see, et tsirkust on küllaga, aga leiba mitte,“ kirjutasime siis.
    Äripäev arvab täna samamoodi: presidendi institutsioon tuleb kaotada. Argumente selle seisukoha kasuks on vahepealsed aastad juurdegi toonud.
    Oleme ühinenud Lissaboni leppega, Euroopa Liidul on president (mis  siiski meie meelest ka sama mõttetu ametipost) ja välisminister, oleme 1. jaanuarist euroalas. Lühidalt – suured otsused, sealhulgas välispoliitikas, kujundatakse mujal. Oma siseriiklike asjadega tuleme toime ka ilma presidendi institutsioonita. Rahvusvahelisel areenil võib meid vabalt esindada peaminister või riigikogu esimees. Aupresident. Eestile on seega president liigne uhkus, suurte riikide kommete ülepingutatud järeleaimamine. Rohkem nagu auametiks. Aga sama hästi võiksime eeskuju võtta hoopis neist riikidest, kus presidendi ja valitsusjuhi amet on ühitatud. USA näiteks. Šveitsis näiteks täidab riigipea ülesandeid keegi valitsusliikmeist ühe aasta kaupa. Mitte midagi ei juhtu, kui uusaastakõne peab peaminister, või kui kaitseväe ülemjuhataja on näiteks riigikogu esimees.
    Sääst on, kuid väike. Kui Saar peab presidendi institutsiooni kaotamist eelkõige kokkuhoiu küsimuseks, siis rahaline sääst on siiski üsna väike, 4-5 miljoni euro ringis aastas. Või isegi väiksem, kui arvestame, et mõned kohustused on siiski sellised, mida tuleb kellelgi teisel täita ka siis, kui meil enam presidenti pole. Näiteks seaduste väljakuulutamine, ministrite ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. Esimesena nimetatud ülesande usaldaks toimetus õiguskantslerile, teisena riigikogu esimehele. Kõhklusi tekitas meis vaid see, kes peaks esitama ja/või vabastama ametist peaministri. Samas on meie meelest riigikogu esimees pädev ka otsustama, kes peaks kokku panema valitsuse.
    Jagame ülesanded. Presidendile on jäänud vähe funktsioone. Jagame need riigikogu esimehe, õiguskantsleri ja peaministri vahel. Ja see on poliitilise otsustuse küsimus, kas riigipeaks nimetada riigikogu esimeest või peaministrit. Toimetus eelistab viimast varianti.
    Loobumine ei tohiks emotsionaalselt keeruline olla. Presidente on Eesti näinud kokku vähem kui 50 aasta jooksul. See ei ole ajalooline traditsioon, nagu näiteks brittidel kuningatroon. Tunded on mängus vaid president Lennart Meriga seotult. Tema tegi ära õigupoolest kõigi meie presidentide töö  – Eesti sidumise Läänega. Oleme seal, kuhu minna tahtsime. Ei midagi isiklikku, EV president Toomas Hendrik Ilves.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raadiohommikus: järeldused, mida investor peaks tegema tulemuste nädalast
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Reformierakonna ärimehega seotud kinnisvaraplaan Viimsis tehti kohtus pihuks ja põrmuks
Reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiu äripartneri kinnisvaraarendus sai kohtus punase tule ja suure tõenäosusega tuleb Viimsi vallal paksu pahandust tekitanud detailplaneering kehtetuks tunnistada.
Reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiu äripartneri kinnisvaraarendus sai kohtus punase tule ja suure tõenäosusega tuleb Viimsi vallal paksu pahandust tekitanud detailplaneering kehtetuks tunnistada.