Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas uus globaalne buum?

28. jaanuar 2011, 08:37

Täna lõppeval Davosi majandusfoorumil esitati järjekorras juba 14ndat PwC poolt iga-aastaselt läbiviidavat maailma tippjuhtide uuringut (Global CEO Survey), mille käigus küsitleti seekord kokku 1200 tippjuhti 69 riigist.

Olen viimastel aastatel selle uuringu tulemustega lähemalt tutvunud ning pean tunnistama, et nende meeste ja naiste arvamusi tasub tulevikku prognoosides tõsiselt võtta, leiab PwC Eesti tegevjuht Ago Vilu.

Kui 2008.a. sügisel läbiviidud uuringu tulemused olid kasvuprognooside osas kõigi aegade süngeimad (ainult iga viies juht uskus oma ettevõtte käibe kasvu lähema aasta jooksul), siis aasta hiljem hakkas prognoosidesse tagasi tulema optimisminoote. 2009.a. sügisel uskus kasvu aastases perspektiivis juba 31% ja kolmeaastases perspektiivis 50% vastanutest – masu selgroog oli murtud. 2010. aasta lõpul läbiviidud uuring näitas, et nüüdseks on pikaajaline kasvuootus juba üle kandunud ka lühiajaliseks optimismiks - kasvu aastases perspektiivis usub juba 48% ja kolmeaastases perspektiivis 51% vastanutest. Sealjuures ollakse optimistlikud nii arenenud kui arenguriikides (kuigi kasvuootus on arenguriikides kõrgem) ja enamikes majandusharudes. See on juba peaaegu buumieelne tase – kas selleks korraks on ahnus taas hirmust võitu saanud ja stardipauk uuele võidujooksule antud?
Juhid usuvad, et kasv tuleb, aga võimaluste realiseerimiseks peavad nad kõigepealt ise muutuma. Tervelt 84% maailma tippjuhtidest kavatseb lähiajal muuta oma ettevõtte strateegiat ning kolmandik juhte plaanib radikaalseid muudatusi. Millised on uue kasvustrateegia märksõnad? Uuringust jäävad kõlama kolm olulist teemat, mida tõstsid esile paljud küsitletud juhid.

Uued tooted loovad uue turu
Kui varasemates uuringutes nägid juhid põhilise kasvumootorina turuosa suurendamist olemasolevatel turgudel, siis uues kasvustrateegias on esikohta üle võtmas innovatsioon ja uue nõudluse loomine uute toodetega. Tervelt 78% juhtidest usub, et nad suudavad järgmise kolme aasta jooksul turule tulla uute toodetega, mis nende käivet märkimisväärselt suurendavad. Innovatsiooni all ei peeta sageli silmas mitte revolutsioonilisi muudatusi, vaid pidevat tootearendust, mis tooted konkurentide omadest erinevaks ja tarbijatele meelepärasemaks teeb.
Eriti paljulubav sektor on sealjuures arenevate turgude kiirelt kasvav keskklass. Kes suudab kiiremini ära tabada Hiina, India või Brasiilia tärkava keskklassi maitset ja eelistusi ning tulla välja toodete ja teenustega, mis seal hitiks saavad, on uues kasvulaines võidumees. Aga ka arenenud riikide tarbija käitumine ja vajadused on muutunud, nii et ka neile hinge pugemiseks on vaja tooteid pidevalt täiustada ja muuta – näiteks teha neid keskkonnasõbralikumaks.

Talendid võõrsile
Kui kriisiaastatel vähenes inimfaktori tähtsus tippjuhtide silmis, siis nüüd on see taas jõuliselt esile kerkinud. Tippjuhid kardavad, et neil ei jagu piisavalt sobiva haridusega talente ja oskustöölisi, et oma uusi kasvustrateegiaid ellu viia. Või õigemini, talente ju nagu oleks, aga nad on vales kohas… Aastakümneid on arenenud lääneriikides investeeritud töötajate arengusse, aga kasvupiirkonnad on vahepeal liikunud mujale. Kas ameerika haritud ja andekad on nõus minema karjääri tegema Hiinasse, kus nende oskustest võiks märksa rohkem tulu tõusta? Ja isegi kui nad on nõus seda tegema, siis kas nad suudavad läbi lüüa võõras kultuuris ja keskkonnas? Globaalselt mõtlevatele Eesti talentidele on siin mõtteainet, kas tulla koju või otsida veelgi kaugemaid ja eksootilisemaid väljakutseid.
Juhid tunnistavad, et konkurentide edestamiseks peavad nad kõigepealt võitma sõja talentide pärast. Kuna raha üksi on enamasti nigel motivaator, siis rakendatakse andekate kinnihoidmiseks järjest enam kõikvõimalikke mitterahalisi meetmeid. Näideteks on karjääriredeliga tihedalt läbipõimitud mitmeid aastaid kestvad koolitusprogrammid ning töötajate kaasamine ettevõtte omanikeks läbi aktsiaoptsioonide.

Ei saa me läbi riigita
Tippjuhid näevad riigis nii ohtu kui partnerit. Ebastabiilse majanduskeskkonna kõrval kerkis sel aastal juhtide silmis ohuks number kaks avaliku sektori eelarvedefitsiit. Juhid mõistavad, et paljudes riikides on ainsaks väljapääsuks eelarvekärped või maksude tõstmine ning ei üks ega teine ole hea nende äridele. Eelarvekärped pärsivad majanduskasvu, kõrgemad maksud kuivatavad kokku kasumi. Värskelt meeles mõlkuv kriis tekitab poliitikutes kindlasti ihalust majanduse ülereguleerimise järele.
Samas nähakse riigis paljudes valdkondades ka partnerit. Riigiga koos on võimalik otsida lahendust eelpool nimetatud talentide probleemile. Enam kui pooled küsitletud tippjuhtidest kavatsesid teha valitsustega koostööd haridussüsteemi suunamisel ja parandamisel, et kasvatada oma töötajatele sobivat järelkasvu, seda eelkõige kasvuturgudel. Teiseks oluliseks valdkonnaks, kus koostööd valitsussektoriga väga oluliseks peetakse, on infrastruktuuri arendamine. Lähemate aastakümnete jooksul plaanitakse globaalselt infrastruktuuri arendamisse investeerida hinnanguliselt ligikaudu 3 triljonit dollarit. Seda üüratut summat valitsustel lihtsalt ei ole ning erasektori kaasamine infrastruktuuri projektide väljaehitamisse ja finantseerimisse on paratamatu. PPP-st (Public Private Partnership) saab lähiaastatel moesõna ning infrastruktuuri arendamisest paljude ettevõtete jaoks kasvumootor.
Ja lõpetuseks - küsitletud 1200 tippjuhist tervelt 10 olid Eestist – seega Eesti juhtidel on globaalse meelsuse kujundamisel märksa suurem osakaal kui meie rahvaarv või SKP lubaks seda eeldada. Kas võtta soojendusdress seljast või jälgida mängu veel mõnda aega eemalt, jääb igaühe enda otsustada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. January 2011, 08:38
Otsi:

Ava täpsem otsing