Eksport vajab messitoetuste asemel riigi abi

1185-aripaev 22. veebruar 2011, 07:40

Tänases Äripäevas kirjutab A. Le Coqi juht Tarmo Noop, et Eestil on eksporditoetuste osas aeg järele mõelda, et praegused EASi messitoetused on ebaefektiivsed.

Noop ütleb, et riik võiks oluliselt efektiivsemalt toetada turgudele sisenemist. „Praegu toetatakse riigi rahadest messidel osalemist,“ räägib Noop ja küsib: „Aga kui palju tegelikke partnereid on messidel leitud? Arvan, et see number on tühine, A. Le Coq’i kogemustest ütlen, et messid on üks ebaefektiivsemaid teid partnerite leidmiseks.“

Äripäev on Noopiga nõus. Sest, vähe sellest, et messitoetused on ka suure eksportija (A. Le Coq’i mullusest miljardi kroonisest käibest tuli 10% ekspordist) arvates ebaefektiivsed, on tänane tõsiasi, et EAS piirdubki pahatihti lihtsalt raha külvamisega – vähemalt Äripäeva teada ei ole statistikat, kas keegi sai messilt mõne kontakti või mitte, olemas. Lepingute saamise tuvastamisest rääkimata.
Tõsi, ega seda tegelikult olegi võimalik mõõta, sest kes ikka tunnistab, et käis messitoetusega sisuliselt puhkusereisil.

Mitmed tuntud ja asised inimesed on Äripäevale omavahelistes vestlustes rääkinud, et messitoetused on sisuliselt ettevõtjale puhkusetoetuseks. Näiteks üks oma raha eest Põhja-Ameerikas messil käinu rääkis, kuidas tema kallid kodumaised kaaslased, kes EASist raha saanud, messihalli asemel kohalike vaatamisväärsustega tutvusid.

Samas kirjutas Äripäev alles eelmisel nädalal, kuidas 18 Eesti mööblifirmat käis Stockholmis messil ning, et mess oli neile edukas. Eraldi kiitsid ettevõtjad EASi messitoetusi, sest ilma nendeta jäänuks nad ilmselt koju.

Kuid eksporditoetustega pole rahul ka teine suur eksportija, ehitusvahutootja Krimelte omanik Jaan Puusaag. „EAS jagab ettevõtjatele miljardeid, aga ma pole veel kusagil näinud mingeid arvestusi, kui palju need projektid on sisse toonud, millist tulu toodavad firmadele ja riigile,“ sõnas Puusaag mullu aprillis Äripäevale.

Ja kui juba kaks suurt eksportijat pole olukorraga väga rahul, kui nad tajuvad, et miskit on pehmelt öeldes mäda, siis on Äripäeva arvates probleem olemas ja käes ka õige hetk sellele näkku vadata. Mida siis muuta?

Noobil on konkreetne ettepanek, tema sõnul võiks näiteks messitoetuste asemel osaliselt, kasvõi 25% ulatuses toetada ketiturundust. „Ma olen täiesti veendunud, et kui pakuksime välismaistele kettidele meie toodete müügil koheselt ka turundustuge (näiteks ketikampaaniates osalemine, väljapanekute ostmine jms), oleks järjekordselt üks väga suur sisenemisbarjäär murtud,“ ütleb ta.

Puusaag on üldisem, kuna tema arvates on Eesti ekspordi põhiprobleem meie väiksus ja kaugus huvitavatest turgudest, ei peaks toetama niivõrd asju, mida ettevõtted saavad ise teha, vaid neid asju, mis mõjutavad meie kui riigi konkurentsivõimet.

Pealegi, Äripäeva arvates on igasugused otsetoetused oma olemuselt ju ikkagi konkurentsi piirava toimega. Mis vabast turust ja konkurentsivõitlusest me räägime, kui üks ettevõte õilmitseb riigi toel, teine aga peab ise, hambad risti, kõik kulud kandma?

Seega, kui võtaks õige kätte ja suunaks igasugused otsetoetused üldise majanduskeskkonna arendamiseks?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. February 2011, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing