Mida ja kuidas Eestis juhtimises tehakse?

Harry Tuul, Maaja Vadi 02. juuni 2011, 07:47

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja EBS viisid 2010/11. aastal EASi tellimusel läbi viiest alamuuringust koosneva mitmetahulise juhtimisvaldkonna uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada ja hinnata juhtimisvaldkonnas tegutsejate teadlikkust ning võimekust.

Selgus, et juhtimispraktikas on mitu esile tõstmist väärivat trendi. Näiteks saab uuringu alusel öelda, et kui ettevõttes on sisukalt planeerimisega tegeletud, siis plaane ka järgitakse ning korrigeeritakse vastavalt vajadusele. Teise positiivse asjaoluna selgub, et neis ettevõtteis, kus rahvusvahelistumist peetakse oluliseks, pööratakse tähelepanu organisatsiooni kujundamisele tervikuna. Samas, kahjuks tähtsustavad vaid vähesed ettevõtted rahvusvahelistumist ning see ja mitmed teised tulemused viitavad juhtimispraktika probleemidele.

Kõige üldisemalt tuleb välja, et Eesti ettevõtted on haavatavad, sest neid juhitakse liialt ühetaoliselt ja ettevõtte eripäraga, olgu selleks tegevusvaldkond, suurus, kliendid, pakutav toode või teenus, arvestatakse liialt vähe. Seejuures juhtide hinnang organisatsiooni struktuurile on küllalt kõrge. Näiteks üle poolte küsitluses osalenutest hindas selle 4-ga viiepunktilisel skaalal. Tuleb tõdeda, et ettevõtte juhid hindavad oma organisatsiooni paremaks kui uuringu tulemused lubavad järeldada.

Esiteks, tehakse valdavalt lühiajalisi plaane, plaanid on seotud eelkõige finantsteguritega ning puudu jääb tuleviku perspektiivist. Piltlikult öeldes: tulevikku vaadatakse vaid tahavaatepeegli kaudu. Väga vähe arvestatakse turu, tehnoloogia ja tööjõu võimalustega. Rahvusvahelistumise paanid puuduvad üle pooltel vastanud ettevõtetest.

Teiseks, plaane koostavad valdavalt tippjuhid ning nad otsustavad palju ainuisikuliselt, ettevõtte suurusest olenemata. Planeerimisprotsessi osapoolte analüüs tõi välja, et keskjuhtide kaasamine võimaldaks märkimisväärselt laiendada juhtimise kandepinda nii, et ka teised töötajate grupid on juhtimisse kaasatud. See on väga suur võimalus juhtimispraktika arendamiseks.

Kolmandaks, on omanikel väga jõuline roll planeerimisel ja muutuste suunamisel. Nende võimuses on teha nii, et fookuses on põhitegevus, strateegiline juhtimine, rahvusvahelistumine, ekspordi arendus jne. Kahjuks on omanikud aga teistest osapooltest isoleeritud, isegi tippjuhtidest. Pikantse detailina võib lisada, et kui muutusi tehakse omanike suuniste järgi, on ettevõttes läbi viidud ka stressikoolitusi.

Neljandaks, töö organiseerimisel rakendatakse valdavalt tavapäraseid töövorme ning töösuhete, -aja ja -koha osas ei olda paindlikud. Kuigi ettevõtte põhiprotsessid on üldjoontes läbi mõeldud, vajab personalitöö mõtestamist ja süsteemsemat korraldamist.

Viiendaks, Eesti juhid arvavad, et töötajaid saab peamiselt mõjutada tasude ja stabiilsuse pakkumisega ning arengut teotavaid vahendeid peetakse vähem olulisteks. Kui uudseid juhtimisvõtteid rakendatakse, on motiveerimine ka mitmekesisem.

Kuuendaks, kontrollimine on formaalse iseloomuga ning järgib ametlikke käsuliine. Peamiselt jälgitakse finants- ja müüginäitajaid.

Seitsmendaks, arendustegevuste nõudlust mõjutab lisaks kulutundlikkusele ning kriitilisele suhtumisele pakutava teenuse osas ka ettevõtete juhtide hoiak: igaüks peab oma jõududega hakkama saama.

Kaheksandaks, koolitus- ja konsultatsiooniteenuse pakkumine on mitmekesine, kuid ettevõtete hinnang kvaliteedile on keskmine või alla selle. Koolitusfirmad on muutunud vahendusteenuste osutajateks ning nende arengut pärsivad turu väiksus, juhtimisvaldkonnas osalejate ühetaoline tagapõhi ja vähene rahvusvaheline kogemus.

Üheksandaks, kuigi ettevõtted tunnetavad vajadust tegevusvaldkonda arvestatavate koolituste ja konsultatsioonide järele, on need vähe seotud ettevõtte eripäraga. Koolituste sisu lähtub suuremal määral töötajate soovidest ja moevooludest, vähemal määral ettevõtte arengukavast. 

Kümnendaks, juhtimisalaseid aineid õpib hinnanguliselt kolmandik Eesti üliõpilastest. Õppejõududel on üldjuhul nõuetekohane akadeemiline ettevalmistus, kuid napib praktilise juhtimise kogemusi.

Lõpetuseks, juhtimisvaldkonnas osalejate (juhid, omanikud, koolitus-konsultatsiooniteenuse pakkujad, haridusasutused) omavaheline koostöö on ebapiisav ja koostöö-võrgustikele osutatakse vähe tähelepanu.

Tervikuna annab uuring mitmekesise pildi juhtimise hetkeseisust Eestis. Juhtimisvaldkonnas tegutsejatele pakub uurimus loodetavasti ka mõtteid praktiliste probleemide lahendamiseks ning teadusuuringuteks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. June 2011, 07:47
Otsi:

Ava täpsem otsing