Kultuuride kokkupõrge lõhub ettevõtte näo

Äripäeva hinnangul alahindavad välisinvestorid kultuuride kokkupõrget. Alusetult kiputakse arvama, et üks süsteem sobib igale poole või üks juht suudab ohjata kõikjal.

Kultuuride erinevus on paratamatus. Just heas mõttes vastandumine ja erinevusest tõmbavad piiri rahvuste ja nende kultuuride vahele. Tõsi, kultuuride kokkupõrget toidavad sageli eelarvamused ja stereotüübid, kuid nendega arvestamata jätmine võib valusalt kätte maksta.

Sageli tuuakse võõramaise juhi toomise põhjenduseks uuendus- ja värskendamisvajadust. See on mõistlik siis, kui ettevõte ei toimi. Vastupidisel juhul toob see kaasa sisemised probleemid, mille tulemuseks on langev turuosa ja lagunev ettevõte, mida ilmekalt tõestab ERGO näide.

Muidugi on ERGO juhtumis oma rolli mänginud ka kogu maailma tabanud majanduskriis, kuid see ei ole piisav põhjus alahindamaks süsteemi ja kultuuride põrkest tekkivaid ebakõlasid. Pigem võimendas majanduskriisi tingimustes vajalik otsustusjulgus ja -kiirus konfliktide eskaleerumist.

Ka Eesti ettevõtjad on kogenud, et laienedes uuele turule ei saa ülesehitusetapis kasutada kohalikke juhte. Väitel on alus, kuid vastuargumendiks ta ei sobi, kuna käesoleval juhul teeme juttu juba ülesehitatud ja seni hästi toimivatest ettevõtetest.

ERGO juhtum ei ole esimene kord, kui edukas Eesti ettevõte pärast välismaiste omanike jõulist sekkumist ja maatriksjuhtimise sisseviimist töötajatest tühjaks jookseb. Eelmise aasta oktoobris kirjutas Äripäev, kuidas Swedbankist on paari aasta jooksul lahkunud mitmed hinnatud juhid, kes tänaseks töötavad konkurentide juures või on asunud ettevõtjate ridadesse. See juures nii mõnigi juht on lahkudes kaasa tõmmanud ka alluvaid. Ka Swedbanki turuosa langeb.

Sarnased arengud on toimumas ka teistes ettevõtetes. Näiteks lahkus Tele2st sel kevadel kolm pikaajaliselt ettevõttes töötanud juhti eesotsas juhatuse esimehe Toomas Tiiveliga. Kuidas kujunevad Tele2 organisatsioonisisesed arengud leeduka Mindaugas Ubartase all, näitab aeg.

Baltimaad ei ole Balkanimaad. Uuringud on korduvalt tõestanud, et eestlased sarnanevad oma meelelaadilt ja tõekspidamistelt pigem põhjamaadega, mitte Kesk- ega Ida-Euroopaga. Ennem võib sarnaseid jooni leida Balkani ükskeelsetel rahvastel kui Baltimaade eripalgelistest kääbusriikidest.

Laulva revolutsiooni aegadel tekkinud pettekujutelm Balti ühtsusest on kadunud. Eestlaste, lätlaste ja leedulaste suhted meenutavad Krõlovi valmi vaimus sõprust: üks tahab pilvi lennata, teine ronib tagurpidi, kolmas kisub vette. Kolme rahva ühte patta panemine on kõrvetanud mitmeid sõrmi. Ilmekaks näiteks on koostöö ühise tuumajaama osas: ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal, kuid koorem praegugi on koha peal.

Muutusi tuleb juhtida. Erinevate kultuuride kokkupõrked ei ole vältimatud. Kuid selleks tuleb ühelt poolt selgelt mõtestada ja selgitada muutuse eesmärk. Ning teiselt poolt teadvustada ja arvestada kultuuride erinevustega. Seda eriti väikeriikides- ja rahvastel, kus identiteedi küsimus on olemuslik ja terav.

Autor: 1185-aripaev