Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP: kas Kreeka maksejõuetus päästab euro?

1185-aripaev 27. juuli 2011, 07:06

Euro päästmise nimel on käimas otsustav lahing, kus etturi ohverdamine üldvõidu nimel pole võimalus, vaid lausa vajadus.

Eelmise nädala erakorralisel tippkohtumisel jõudsid euroala riikide liidrid pikkade kõneluste järel üksmeelele Kreeka uue abipaketi tingimustes. Lahendus, mis kergendab Kreeka võlakoormat tähendab ühtlasi, et Kreekast saab euroalal esimene riik, mille reitinguagentuurid maksejõuetuks tunnistavad.

Kokkuleppest üksi ei piisa. Leitud lahendus koosneb kahest osast: üks otseselt Kreekale, teine nakkuse leviku vastu.

Esimese puhul on tegu kajaga minevikust, sest juba varem, eelmise paketi koostamisel, räägiti avalikkuses võimalikust Kreeka võla restruktureerimisest, kuid poliitikud vältisid hoolega seda kurjakuulutavat sõna. Kuigi abi Kreekale euro päästmiseks on vajalik, ollakse ka uue paketi suhtes juba ette skeptilised ja kriitilised. On ka põhjust. Lisaks eelnevale tegevusele, räägitakse endiselt vähe sisulistest lahendustest ja palju kosmeetilistest – on see siis raha juurde andmine, laenu maksetähtaja pikendamise või intressi vähendamise.  Seejuures rakendatavate meetmete erandkordsust rõhutatakse olukorras, kus potentsiaalselt on abijärjekorras ka Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Itaalia. Olla sellises olukorras optimist on kas lihtsalt naiivne või rumal -  seda juhul, kui välistada pahatahtlikus.

Samas teine samm - EFSFi/ESMi volituste laiendamine ja omalaadse IMFi sarnase euroala valuutafondi loomine, on üks samm õiges suunas. Kuid siingi on sisuliselt tegu vigade parandusega. Üleilmse mastaabiga kriis surub Euroopat põlvili, sest eurol ei ole sisuliselt kaitsemehhanisme - neid alles luuakse. Veelgi enam, sisseprogrammeeritud vigadel on lastud vohada, näiteks sellel samal vastutustundetul laenamisel. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks on vanade roomlaste ütlus, mis eurotsooni loomisel selgelt ära ununes ning mis nüüd valusalt kätte maksab. Nn euroala IMFi loomine on justkui esimene kaitsemüür, mis mitte ainult ei kustuta, vaid ka ennetab tuld.

Samas on ka siin arenguruumi. Peamiseks puuduseks võib osutuda kriisiabi fondi suurus: 440 miljardist eurost ei pruugi lihtsalt piisata kõigi ülesannete täitmiseks, muuhulgas näiteks Hispaania või Itaalia abistamiseks. Samuti võib EFSFi aluspõhimõtete muutmine kujuneda rahvusparlamentides problemaatiliseks. Samuti säilib poliitiline risk, sest EFSF vajab jätkuvalt võlakirjade tugiostudeks kõigi liikmesriikide konsensust.

Osapooled ise õõnestavad usku lahendustesse.  Võlakriis avas taaskord otsustajate negatiivse pale. Parafraseerides Luksemburgi peaministrit - kõik teavad, mida tegelikult ette võtma peaks, aga keegi ei tea, kuidas õnnestub pärast seda võita järgmised valimised. Seetõttu langetatakse otsuseid viimasel hetkel, kui selg on vastu seina, ja tehakse need võimalikult pehmed, mitte otsustavalt jõulised. Kaudselt soositakse seeläbi ise spekulatsioone ja usaldamatuse levikut ning seatakse ohtu kogu eurotsooni tulevik.

Samuti on Kreeka juhtum selgelt näidanud, et liigne usaldamine ja lootmine vastutustundele, ei anna käega katsutavaid tulemusi. Nii peabki tõdema, et teravad küsimused ei ole saanud ammendavaid vastuseid. Käimas on otsustav lahing, kus sõja võitmiseks ainult usust ja pöialde hoidmisest ei piisa.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. July 2011, 12:36
Otsi:

Ava täpsem otsing