Väikesed majandused põhjustavad suuri kriise

Niisiis paberil ei peaks Kreeka olema süsteemselt oluline majandus. Kuid on mitu põhjust, miks Kreeka kriisil on olulised kõrvalmõjud. Ja mitte ainult Kreekale, kirjutab endine Türgi majandusminister ja ÜRO arenguprogrammi juht Kemal Dervis.

Esiteks on oht, et Kreeka nakatab ka teisi häirituid Euroopa majandusi.

Näiteks Portugali ja Iirimaad või isegi Hispaaniat ja Itaaliat. Probleemsetesse pankadesse on märkimisväärselt investeerinud ka USA rahaturufondid.

Teiseks derivaadid, nagu krediidikindlustuse hind (CDS), mille abil on pangad end kindlustanud Kreeka võla mittemaksmise vastu. Kui CDS on kontsentreerunud ühte kindlasse finantsasutusse, võib see institutsioon sattuda ohtu - isegi enam kui otsesed Kreeka võlaostjad.

Kuid mitte keegi ei tea, kes ja kui palju derivaate omab ning kas nad vähendavad või võimendavad riski, sest nad ei ole kaubeldavad läbipaistvalt.

Kreeka kui halb eeskuju.

Kreeka raskused tekitavad euro juhtimise probleeme ja korratu valuutaturgude käitumise, mis ähvardab suurendada ebakindlust ja negatiivseid mõjusid niigi nõrgenevale globaalsele taastumisele.

Probleeme on ka Jeemeniga, ainult et stsenaarium on hoopis teistsugune. Kreekal ja Jeemenil ei ole tähelepanuväärseid sarnasusi, kui jätta välja vastuolu nende suuruse ja võimaliku mõju vahel.

Jeemeni SKP on vaid 10% Kreeka omast ja 0,05% ülemaailmsest ning see pole oluliselt seotud maailmamajandusega.

Kuid Jeemeni rahvastiku suurus on lähedal Saudi Araabiale ja selle piire on väga keeruline kontrollida. Kaos Jeemenis, koos äärmuslaste jõu kasvuga, võib tõsiselt destabiliseerida Saudi Araabiat ja ohustada naftatootmist. Sel juhul võib nafta hind lennata 150 USA dollarini barrelist või enam, mis põhjustab löögi üleilmsele majandusele.

Ka 1997. aasta Aasia kriis algas Taimaal. Tugev kaubanduslik, rahanduslik ja tooraine vastastikune sõltuvus on väikestest riikides ja probleemidest teinud globaalsed süsteemiriskid.