Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuparadiisi viljad Eestil maitsmata

    Äripäev kirjutab juhtkirjas, et Venemaa ärimeeste kasvav huvi Eesti vastu tõestab veelkord ilmekalt siinse maksukeskkonna atraktiivsust, kuid esitab ühtlasi kaks lahendamata dilemmat. Kuidas tagada maksusoodustuse võrdne kasutusvõimalus suurtele ja väikestele ettevõtjaile ning milline on maksuparadiisi sisuline kasu Eestile?

    Äripäev kirjutab täna kaaneloos, et üha enam Venemaa ärimehi avastab Eesti maksusüsteemi võlusid ja kolib siia oma valdusfirmasid.
    Eesti on parem kui maksuparadiis. Nimetatakse kolme Eesti maksueelist: kasumi maksuvabastust selle teenimisel, edasimakstavate dividendide maksuvabastust ja väljamakstava intressi tulumaksuvabastust turuhinna piires. Selgub koguni, et Eesti tingimused on kohati paremad kui nn maksuparadiisides. Nimelt on väljamaksed sellistesse riikidesse sageli piiratud ja nendes asuvate ühingute omanikelt nõutakse asukohariigis tulumaksu offshore-kasumilt. Lisaks on nn maksuparadiisid kantud musta nimekirja. Eesti on seevastu soliidne Euroopa Liidu liikmesriik ja siia tehtud väljamaksed ei ole eriliselt maksustatud ega piiratud.Uuringud on näidanud, et maksuparadiisid ei ole ainult väikeste või suisa puuduvate maksudega. Korralikud maksuparadiisid on ka vähese bürokraatia, madala korruptsiooni ja stabiilsete seadustega. Veel üks eelis Eestile.Nii tulebki välja, et kuigi offshore maksuparadiisides ei maksustata ettevõtja kasumeid üldse, tuleb kokkuvõttes kasulikum teha tehinguid Eesti taolises riigis.
    Maksuparadiisi dilemmad. Maksuparadiisiks olemine tõstatab aga kaks dilemmat – eetilise ja pragmaatilise. Kusjuures mõlemad on praegu lahendatud pigem Eesti kahjuks.
    Eetiliselt tekitab nn maksuparadiis paratamatult ebavõrdsust, kuna soosib väikeste ja keskmiste ettevõtetele suuri korporatsioone, kel on maksude optimeerimiseks riigiti palju erinevaid võimalusi. Lisaks ebavõrdsele konkurentsile on Eesti muutumas seeläbi üheks lüliks rahvusvaheliste maksuoptimeerijate skeemides. Kaudselt soodustame, et välismaised ärimehed veavad oma asukohariigis teenitud raha läbi Eesti maksuvabalt välja. Kas sooviksime, et Eestis teenitud raha jookseks kuhugi peitu?
    Samal ajal näiteks Eestis tegutsevat, siin töökohti loovad ja makse maksvad väike ja keskmised ettevõtted peavad konto arestihirmus maksuametit kartma kui tuld.Seevastu pragmaatiliselt ei ole esmapilgul iseenesest midagi halba, et ettevõtjad lõikavad kasu Eesti soodsast maksusüsteemist. Rahal ei ole ju rahvust.  Kuid küsimus on, mis kasu saab Eesti? Vastus on paraku, et ei midagi erilist. Miljardikäibega korterettevõtted ei too siia ei investeeringuid ega maksuraha. Halvimal juhul vaid rikutud maine. Eesti maksusoodustuste eesmärk on olnud meelitada riiki välisinvestoreid ja seeläbi luua nii uusi töökohti kui ka koguda kaudselt makse. Võimalike valdusfirmade vohamine ei täida ühtegi seatud eesmärki.
    Lahendused vajavad arutelu. Eelneva valguses on mõtet kehtiv süsteem üle vaadata ja arutada, kas midagi vajab muutmist. Kas näiteks teha süsteem võrdsuse eesmärgil veelgi soodsamaks, nagu soovitas maksuameti pea Enriko Aav, või kehtestada madal, kuid üldine tasu või maks kohalike eeliste (nagu stabiilsus, lihtsus, ITvõimekus ja vähene bürokraatia) kasutamise eest. Vastasel juhul jäävad meil endil lihtsalt (maksu)paradiisi viljad maitsmata.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Müügikuu mai algas USA aktsiaturul langusega
Wall Streeti folklooris soovitatakse aktsiad mais maha müüa; soovitusele kohaselt liikusid USA aktsiaturud mai esimesel kauplemispäeval allapoole.
Wall Streeti folklooris soovitatakse aktsiad mais maha müüa; soovitusele kohaselt liikusid USA aktsiaturud mai esimesel kauplemispäeval allapoole.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.