Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Soome erilepe abistamiseks on lühinägelik ja isekas

    Nagu tänasest lehest lugeda, saavutas Soome kokkuleppe Kreekaga, et viimane deponeerib Soome garantii saamiseks uues abipaketis põhjanaabrite kontol raha, mis läheb käiku, kui Kreeka laene tasuda ei suuda.

    Sisuliselt tähendab see, et kui seni on näiteks Rootsi ja Suurbritannia eurotsoonist eemalseisjana võinud nautida eristaatust raskustesse sattunud riikide aitamisel, siis nüüd on esimese pretsedendina erikohtlemist saamas ka üks eurotsooni riike.
    Äripäeva meelest on nüüd nooremal vennal ehk Eestil põhjust vanemat venda ehk Soomet kõrvast sakutada väikluse eest. Maksumaksja üle kogu Euroopa on tülpinud lõputust raha suunamisest kriisiriikidesse. Kuid enne Soome nn kindlustuslepingut polnud ükski riik rindelt korrakski lahkunud ja oma vastutust osaliselt teiste kaela veeretanud.
    Lõputud poliitilised vaidlused. Kõik teavad valimistejärgse Soome teravat sisepoliitilist seisu Kreeka jt riikide abipaketis osalemise tõttu ning sedagi, et ühel hetkel sõltus just Soomest enam kui 100 miljardi eurose abipaketi saatus. Niisamuti oleme nõus, et see oleks Eestile halb, kui ka teised riigid Soome eeskujul pilti veel keerulisemaks ajavad, viivitavad ja takistavad lahenduste loomist, samas kui turg ei oota.
    Kuni poliitikud vaidlevad, peab tulekustutaja rolli täitma Euroopa Keskpank, mis peab tegema võlakirjaturul tugioste. See ei ole samuti odav, lisaks kasvab oht, et keskpank vajab rämpsvõlakirjade koorma all ise lisaraha.
    Hästi. Kuid sel nädalal avalikustatud "diil", mille eest oli Soome nõus kaasa mängima, paneb küsimusi esitama ja seadma kahtluse alla kogu päästeplaani üldise ideoloogia.
    Kui kindel on ikkagi see "solidaarsuse" põhimõte, mida seni on mantrana eurotsooni hättasattunud riikide abistamisel lausutud? Kas oleme iseenda või euroliidu päästmise peal väljas? Rohkem või vähem terav sisepoliitiline olukord abiraha andmise ümber on tekkinud mitmes riigis, alustades Saksamaaga. Kuid raha ikkagi antakse.
    Kui kindel on nüüd aga, et teised riigid ei hakka Soome eeskujul soovima endale mingeid erisusi? Teadupoolest lepiti euroala riigipeade 21. juuli kohtumisel kokku, et vajadusel on võimalik eraldi tagatiskokkulepete sõlmimine. Kas me kuuleme varsti lisaks Soomele ka teistest erilepingutest?
    Sellisel juhul kahaneb teel Kreekale jõudev raha pidevalt, sest nagu nüüd selgunud, kasutab Kreeka euroala riikide (kuhu meiegi ju kuulume) saadavat laenu osaliselt Soomele maksmiseks. Summa pole tugipaketi suurusega võrreldes kuigi suur, kuid abi eesmärk ongi ju selles, et raha jõuaks rahatu ja maksujõuetu riigini.
    Eesti vajab oma selget seisukohta. Igal juhul vaatab kindlasti nüüd ka Eesti maksumaksja küsivalt Andrus Ansipi ja Jürgen Ligi poole, et kuidas Eesti käitub - kas oleme nõus Soomele erikohtlemist lubama? Ning kas hakkame ka ise midagi juurde soovima? Eesti seisukoha võiks välja öelda ja seda põhjendada kõige kõrgemal tasandil.
    Igal juhul ei lisa ühele euroriigile antud eritingimus rahaturgudele ega toimetuseski kindlust euroliidu ühtsusse ja püsimisse. Pigem vastupidi. Kui Kreeka toetamises ollakse juba kokku leppinud ja peetakse seda kõigist lahendustest kõigele vaatamata kõige paremaks, siis peaks see lepe laienema kõigile ELi riikidele.
     
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.