Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP: Reservid vajavad tõhusamat haldust

1185-aripaev 19. september 2011, 08:09

Nädalapäevad on avalikkuse ees käinud sõnasõda selle üle, kas töötu- ja haigekassa reservide liitmine riigikassaga on õige.

Äripäev toetab valitsuse initsiatiivi reservide tõhusamaks ja tulusamaks haldamiseks, olgu see siis kas riigikassa või hoopis Eesti Panga kaudu, seda vähemalt kolmel põhjusel.

Esiteks oleks reservid tagatud, sest just riigid ja keskpangad on viimane tugitala, sealhulgas ka näiteks pankade päästmisel. Teiseks, näiteks töötukassa rahapaigutused ei ole seni olnud efektiivsed ning on suur tõenäosus, et riigikassas on rahale tagatud parem tootlus, sest seni on seisev raha tootnud isegi kahjumit. Ning kolmandaks oleks riigil endal kasulik pigem laenata oma rahvalt, kui küsida seda mujalt.

Tõsi, see eeldab, et reservide kasutamine on tõlgendatav laenusuhtena, mitte orgaanilise riigieelarve osana ning riik peab töötukassale ja haigekassale maksma nende raha hoiustamise eest turutingimustele vastavat intressi. Vastuargument on, et seadus keelab töötukassal laenu anda, sealhulgas riigile. Kuid kuidas tõlgendada sel juhul olukorda, kus töötukassa ostab teise riigi võlakirju? Ilmselt mitte heategevusena. Niisiis, tuleb vajadusel teha vastavad seaduseparandused.

Näiline ja kehv rahajuhtimine. Töötukassa reservid on halb näide investeeringute juhtimisest. Nii on töötukassa praegu peamiselt investeerinud kahe panga - Evli ja BNP Paribase - fondidesse, kus keskmine aastatootlus on ligi 2%. See on madalam isegi inflatsioonist ehk teisisõnu reservid pidevalt kahanevad. Lisaks tuleb maksta fondivalitsejatele tasu. Veel mõne aasta eest oli töötukassa reservide haldamisel nii saamatu, et maksis kahjumit teeninud rahahaldajatele veel peale.

Rahandusministeerium on välja arvutanud, et reservide haldamise ülevõtmisega säästaks riik nelja aastaga 28 miljonit eurot.

Vastuargumendina on kõlanud väide, et valitsus võtab töötukassalt suveräänse õiguse valida, kuhu oma raha investeerida. Kuid esiteks piirab riik regulatsioonidega töötukassa tegevust niigi. Teiseks on töötukassa loobunud oma õigusest juba praegu, delegeerides otsustamise võõrpankadele. Kolmandaks, arvestades senist ajalugu, tooks reservide haldamise üleandmine pigem kasu kui kahju.

Ohtu nähakse ka selles, et hoides töötukassa reserve riigikassas, asuksid piltlikult öeldes kõik munad justkui ühes korvis - Eesti riigis - ning sõltuks tema maksevõimest. Kuid ka riigikassa hoiab oma raha erinevates, tõsi konservatiivsetes, instrumentides. Ning ei ole esitatud mõistlikku põhjendust, miks peaks raha hoidmine pangas olema ohutum?

Jah, töötukassa reservid on sihtotstarbeliselt kogutud ning neid peab saama kasutada just siis, kui töötukassal neid väljamakseteks vaja on. Kuid tehniliselt ei muutu ju midagi. Raha liigub lihtsalt ühelt kontolt teisele.

Kriitilised hetked. Ilmselt on olulisim arutada, mis võib juhtuda töötukassa reservidega kriitilisel hetkel, näiteks majanduse langusfaasis, kus korraga kahanevad riigieelarve laekumised ja kasvavad töötukassa väljamaksed. See tekitab hüpoteetilist hirmu, et valitsus kasutab siis reserve teisel otstabel. Kuid samasugune hüpoteetiline oht valitseb ka rahapaigutustel erafondidesse ja pankadesse, kes võivad lihtsalt muutuda maksejõuetuks.

Lahendus on näiteks see, et reserve haldab rahandusministeeriumi asemel Eesti Pank, kellel on rikkalikud ja pikaaegsed kogemused. Keskpank osutab juba vastavat teenust Tagatisfondile. Seni on paraku taas tõhusaima lahenduse otsimise asemel asutud tühja sõnasõtta.

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. September 2011, 08:53
Otsi:

Ava täpsem otsing