Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP: BLRT-le tagaks stabiilse arengu dividendid
Balti suurima tööstuskontserni BLRT võimuvõitluse lõpetaks dividendide maksmine.
Kired BLRTs ei tekkinud üleöö. Alles mullu suvel kirjutasime, kuidas laevaremonditehase juht- ja omanikkond lõhenes – ühed, Valeri Kovalenko selja taha kogunenud aktsionärid soovisid, et BLRT hakkaks dividende maksma, teised, eesotsas Fjodor Bermaniga soovisid aga kogu vaba raha tulevikku investeerida. Toona võitis Bermani seltskond. “Täna kuulub BLRT kontrollpakk inimestele, kes toetavad minu nägemust ettevõtte arengust,” ütles Berman mullu augustis.
Kuid tuli jäi tuha alla lõõmama. Nüüd on selgunud, et Veljo Kuuse juhitav uhke nimega investeerimisfond Brave Capital on väikeaktsionäridelt hulga aktsiaid ostnud ja teeb taaskord suuromanike elu kibedaks.Äripäeva arvates paistab aga seekordse BLRT aktsiaostu tagant kiire kasu lõikamise soov. Sellest kõneleb väikese, vaevalt sajandiku suuruse osalusega aktsionäri üleelusuurusena esinemine. BLRT kontrollpakk on Bermani käes, seega üle võtta seda kontserni ei saa. Pikaajaline investeering? Tõepoolest, Kuuske võib motiveerida ka lootus, et küll BLRT lõpuks ikka börsile tuleb. Kuid siiski kõneleb Kuuse jõuline propaganda me meelest pigem teadlikust soovist ettevõtte juhtkonnale tüli tekitada.Muidugi, suurelt ja jõuliselt käitumine ongi väikeaktsionäri ainus viis tähelepanu pälvida. Kuid kui vähemus hakkab ettevõtte igapäevatööd segama, hakkab olukord väljapressimist meenutama. Muidugi mitte õiguslikus mõistes.
Tehkem üks kõrvalepõige ulmekirjandusse. Kujutagem ette kauget tulevikku ning viise, kuidas siis moodsate aegade rahajanus isikud kiire teenistuse nimel käituksid. Kas võib olla, et luuakse juriidiline isik, veel parem kui see oleks investeerimisfond, et raha päritolu väga välja ei paistaks, ostetakse sisetülidesse mässitud suurkontserni aktsiaid ning hakatakse suuromanikule kõikide seaduslike vahenditega peavalu valmistama. Ühesõnaga – investeerimisfondist pääsemiseks on vaid üks tee – selle välja ostmine. Ning loomulikult ei tundu ükski summa tüütust „kaasaktsionärist“ vabanemiseks liiga suur. Või polegi see nii ulme?Lähiajaloost mäletame ju Toomas Tooli ja Arco Vara juhtumit, kus Tool, tõsi mitte väga väikese aktsionärina nõudis börsiettevõttele erikontrolli. Ettevõtte oma raha eest. Sama saatus võib tabada teisigi ettevõtteid, kel palju väikeaktsionäre. Näiteks NG Investeeringud. Tõsi, Käo ja Ko on igaaastaselt usinalt dividende maksnud ning seetõttu pole väikeaktsionärid ilmselt väga kergesti mõjutatavad.
Dividendid päästaks. Muidugi on Berman ja tema seltskond ise sellise segase olukorra tekkimises suuresti süüdi – oleks ju võinud juba ammu väikeaktsionäride suureks rõõmuks veidi dividende maksta. Ning kuigi täna tunduks selline käik justkui järeleandmisena, võiks Berman seda ometi kaaluda – saaks väikeaktsionärid maha rahustatud ning ise taas rahulikumalt tööle keskenduda.
Autor: 1185-aripaev