Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lihtne viis pensioni suurendamiseks
Ajal, mil riikliku pensionisüsteemi peetakse püramiidiskeemiks ning parimatest parimad fondijuhid suudavad hädavaevu raha ostujõudu fondides säilitada ei soovi enamus pensionile mineku peale mõeldagi. Aga see ongi lahendus. Ole pikalt aktiivne ja lükka pensionile minek võimalikult kaugele edasi.
Kui minna ajas tagasi, siis ega pensionide maksmise ajalugu pole kuigi pikk ning oleks naiivne arvata, et järgneva poole sajandi jooksul ei toimuks radikaalseid muutusi.
Ehkki Saksa riigikantsler Otto von Bismarck tutvust maailma esimest pensionisüsteemi 1880ndatel oli see mõeldud üle 70. aastastele, mis vanusena toona väga palju inimesi ei elanud. 1916. aastal tõmmati vanaduspensioniiga 65. eluaastani ning siis said alles osad hakata riikliku pensioni nautima.
Eesti esimene pensionisammas pakub praegu madalat pensioni ning tõenäoliselt pakub lähitulevikus veelgi vähem, kuna eluiga pikeneb ja rahva arv kahaneb. Kõrget sotsiaalmaksu tõsta ei saa ning vanemapalgaga on laste võimalikuks juurdetulekuks tehtud maksimumi. Madal palk ei meelita ära võõrsile läinud töötajaid tagasi ning võõrtööjõuga ei anna ka palju parandada. Ainuke ning lihtne võimalus on vähendada pensioniealiste arvu ehk julgemalt tõstma vanaduspensioni iga. 2026. aastaks pensioniea tõstmine 65. eluaastani pole lahendus.
Ka ülejäänud sambad pole suutnud praeguseni veel väga toeks olla. Kuna arenenud riikide aktsiaturud on viimase kümnendi jooksul praktiliselt kõik paigal tammunud ning raha hävib ka võlakirjaturgudel pole ime, et parimad Eesti teise samba fondid on üheksa aasta jooksul suutnud pensionikogujate raha kasvatada 30% ehk samas rütmis inflatsiooniga. Samas võib loota, et järgneva 20-30. aasta jooksul tuleb väärtpaberiturgudel ette ka paremaid aegu ning on suur võimalus aktsiate hinnad praegusest kõrgemal tasemel lukku lüüa.
Mis aga aitaks pensioni tõstmisele reaalselt kaasa? Kui soovi ja võimalust pole palka kahe-kolme või neljakordistada on lahendusi vaid üks.
Mine hiljem pensionile! Iga edasilükatud kuu lisandab pensionile 0,9% ehk seitse edasilükatud aastat annab esimesele sambale juurde juba 75,6%. Pensioni edasilükkamine annab head võimalused tõsta ka II ja III samba pensioni, sest on väga suur vahe kas investeerida 30 või 37 aastat.
Kuidas ma aga niikaua vastu pean? Eks kõige lihtsam lahendus on püüda elada võimalikult tervislikult. Ehk kokkuvõtvalt. Ebastabiilses finantsmaailmas on suurema pensioni aluseks eeskätt tasakaalustatud toit ja mõõdukas liikumine.