Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ilves Twitteris kui Põhja-Korea majandusteadlane

    Krugmani kirjutis oli täiesti neutraalne, adekvaatne tähelepanu juhtimine (juhuslikult seekord Eesti peal), et kasinusmeetmed viisid suure SKP languseni ja majandus ei ole tänaseks taastunud või on teinud seda isegi vähem, kui mõni teises riigis, kus ei kasutatud kasinusmeetmeid, kirjutab Šveitsis elav erainvestor Rene Kuuskmann.

    Krugmani temaatika oli suhteliselt tuntud duett valitseva kahe majandussuuna vahel,  üks on Keynesi teooria järgne  majandustsüklite rahustamine kvantitiivse leevendamise [rahatrükk] ja riiklike likviidsust ja investeerimist ning likviidsust lisatavate avalike sektori investeeringute näol ja teine kasinusmeetmete rakendamine. Eesti väidetavalt kasutas vaieldavate tulemustega  viimast.
    Kas ikka kasutas? Mina küll ei tea, et avalik sektor oleks massiliselt lahti lasknud ametnike,  vähendanud nende tasusid, tõstnud oluliselt efektiivsust haiglates, ministeeriumites jm Eesti sisemine devalvatsioon tuli kahest asjast, millest kummalgi pole Eesti majanduse juhtimisega, kui üldse eestlastega, midagi pistmist:
    1. Rootsi pangad keerasid laenukraanid kinni, seega ei saanud mina enam sulle müüa oma korterit kallima hinnaga kui eile, mida sina Rootsi laenurahaga ostsid ja siis mina saadud rahaga Silberautosse jooksin ning Silberauto omanik Gloriasse või Boccasse sööma jooksis.
    Seega meie tarbimist ei piiranud mitte meie saksalik valik, vaid Rootslaste kraani kinni keeramine.
    2. Eeltoodust vähenenud sisetarbimine (ka muidugi ekspordi vähenemine) viis palkade (mitte lepingu järgsete palkade, vaid enam jaolt boonuste) vähenemiseni ja töökohtade vähenemiseni. Õnneks suutsid ja vajasid meie naaberriigid 15-25% meie tööjõulisest rahvast endale tööle võtta. Kui meil ei oleks endast suuremaid ja teistsugust majanduspoliitikat ajavaid naabreid,  oleks need 70-150 tuhat eestlast Eestis töötuna, või oleks meie palgad ikka päris kokku kukkunud. Kas see on tänu eestlastele,  et meil on naabrid kuhu sai 2-3 korda suurema palgaga tööle minna?
    Nendes kahest faktist saigi eesti IME2 ehk meie kriisi ajal a)kokkuhoidlikumaks muutumine ja b) ellujäämine ilma masstöötuseta ja sotsiaalse katastroofita toimuda.
    Samuti külastab Tallinna ilmselt kuskil 5-10 korda meie rahvaarvust rohkem soomlasi ja muid turiste. Kui veel selle ka välja jätaks, siis võiks vist Tallinna kesklinna 80% töökohtadest ilusasti kokku pakkida ja kelnerid, ilusalongi töötajad, taksod, hotellitöötajad kah saata Töötuskassasse. Eesti oleks täpselt nagu Hispaania oma noorte töötusega, kui ei oleks Soomes neile töökohti.
    See kuidas Ilves ründas täiesti neutraalselt ja isegi pehmet artiklit Eesti kohta, kelle kirjutaja on muuhulgas Soome ja Rootsi valitsuste nõustaja 1991.aasta kriisiajastul ja pidas mitmeid loenguid nii Soome kui ka Rootsi poliitikutele ja äri-eliidile, on ikka täiesti lapsik. Loodan, et see ei olnud THI, vaid keegi, kes esines temana.
    Mis sõnumi saadab Toomas Hendrik Ilves selle absurdse ja emotsionaalse, Krugmani lausa solvava sõnumiga Eesti kohta? Minu tuttavad Kesk-Euroopast igatahes hommikul helistasid ja küsisid, kuidas teil seal Põhja-Koreas läheb kah? Paistab, et suur juht ei luba isegi neutraalselt kriitikat enam...
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.