Kuidas leida ja hoida noort tööjõudu ning muuta trükitööstus taas kiirelt arenevaks tööstusharuks?

Noorte väheses huvis on osaliselt süüdi kuvand, mis vaatamata viimaste aastakümnete muudatustele tööstuses on jätkuvalt sama. Trükikoda tundub olevat must, räpane ja lärmakas ruum, kus tehakse rutiinset ja perspektiivita liinitööd. Samuti levib arvamus, et trükimeedia osakaal väheneb ja kohe-kohe jääbki meile ainult digimeedia.

Vähesed noored mõtlevad sellele, et trükitööstus on tegelikult kõikjal meie ümber. Turule tekib pidevalt juurde uusi tooteid ja teenuseid, mis vajavad trükiteenust tugiteenusena või trükk on selgelt toote osa. Trükitööstus on jätkuvalt täna ja ka tulevikus muutuste keskel ning on sarnaselt teiste tööstusharudega otsimas uusi võimalusi ja suundasid arenguks.

Nutikate ja ambitsioonikate noorte kaasamiseks on suur roll haridusel. Täna pakutavas kutsehariduses ei ole kohta uuendustele ja tegelikult puudub täna Eestis areneva trükitööstuse vajadustega arvestav kutseharidus. Kutsestandardite ja õppekavade kaasajastamine on hädavajalik, kutseharidus peab kaasas käima globaalse tööstuse arenguga ja ennetama trükitööstuse vajadusi. See annaks võimaluse pakkuda huvitavamat ja oluliselt mitmekülgsemat, kuid eelkõige kaasaegset haridust, mis muudaks Eesti kutsehariduse parimaks maailmas.

Ettevõtted on järjest enam hakanud mõistma tarkvaralahenduste olulisust trükitööstuses. Trükitööstus on olnud üks enim digitaliseeritud tööstusharusid juba aastaid ning üldise tööstuste digitaliseerimise taustal võiks end ehk isegi pisut uhkelt tunda, ent kahjuks on Eesti trükitööstus samamoodi digitaliseeritud juba viimased 20 aastat.

Valdav osa ettevõtteid otsib lahendust suurematest ja kiirematest seadmetest, mis kulutavad vähem ressursse ning annavad rohkem toodangut. Seadmete arenguga käib paratamatult kaasas ka suurema hulga andmete töötlemine ning sellest saabki uus kitsaskoht. Kaasaegsed seadmed ning olukord turul nõuavad üha enam ressursikasutuse optimeerimist.

Loomulikult on Eesti trükitööstuses ka uuendusmeelseid ettevõtteid, kes mõistavad tarkvara ja töövooautomaatika olulisust. Ent mõistmisest üksi ei piisa trükitööstuse arenguks. Sarnaselt uute seadmetega vajavad ka nutikad tarkvaralahendused spetsialiste, kes neid tööriistu seadistavad ning kujundavad tootmisele uue ning digitaalse näo.

Trükitööstus vajab spetsialiste, kes oskavad ja tahavad näha võimalusi arenguks ning uuendusteks. Üks võimalikke töökohti, kus spetsialist suudaks vajalike muudatuste sisse viimisele ja digitaliseerimise arengusse panustada, on trükiettevalmistaja töökoht. See on isik, kelle laualt käib läbi kogu tööga seotud info ja dokumendid, kelle poole pöörduvad küsimustele vastuste saamiseks ja andmete kontrollimiseks kõik tootmisüksused. Sellele ülitähtsale puutepunktile tootmises, millest sõltuvad paljuski kõik ülejäänud punktid, on pandud suur vastutus ja pinge, mis omakorda tähendab suurt riski ja võimalust, et tellimuse täitmisega võib midagi valesti minna.

Meie näeme trükiettevalmistajal täiesti uut rolli, mis võib meelitada trükitööstusesse ka uusi noori ning muuta täna vaikselt kohal tammuv tööstus taas kiirelt arenevaks tööstusharuks.

Warren Bennis on öelnud: „Tuleviku tootmises töötab kaks töölist. Üks inimene ja üks koer. Inimene toidab koera ja koer vaatab, et inimene masinaid ei näpiks.” Julgen pakkuda, et just trükiettevalmistaja võiks olla see inimene, kes koera toidab. Loomulikult on selline tulevik täna veel kaugel, kuid see ütlus annab aimu, millises suunas oleme liikumas. Tänases trükitööstuses ei ole trükiettevalmistaja enam lihtsalt dokumentide ja andmete parandaja või trükivormide valmistaja.

Trükiettevalmistaja on täna eelkõige töövooarhitekt, kelle ülesandeks on töövooautomaatika juurutamine ja arendamine. Ja küsimus ei ole kas, vaid kuidas ta seda teeb. Kui tal on koolist saadud oskused ja teadmised, suudaks ta tööturule jõudes märgata oma töökohas punkte, kus saab automaatikaga tootmist ja ressursikasutust tõhustada. Uute oskustega noor suudaks viia uued teadmised vananevasse tööstusesse ja see on tööstuse arenguks hädavajalik. Kahjuks tänase kutseharidusega noorel selline oskus puudub, ta jääb vanade vähetõhusate töövõtetega hätta ning tänase kiire elurütmiga harjunud noor on kiire loobuma. Selles ei saa noort spetsialisti süüdistada. Trükitehnilised teadmised ja oskused on jätkuvalt vajalikud, kuid viis, kuidas neid oskuseid reaalses tootmises kasutada, on tänaseks totaalselt muutunud.

Instaprint on keskendunud just töövooautomaatika juurutamisele trükitööstuses. Oleme viimase 4 aasta jooksul aidanud kaasa mitme ettevõtte töövoogude digitaliseerimisele ja automatiseerimisele Eestis, Lätis ja Leedus. Meil on olnud aastate jooksul mitmeid väga edukaid ja ka vähem edukaid projekte kõigis kolmes riigis.

Miks ka vähem edukamaid? Automaatika ja digitaliseerimine ei saa olla ühekordne projekt, millel on konkreetne algus ja lõpp. Töövooautomaatika arendustöö ei lõpe iial ja tänased planeeritud arendused viivad ettevõtte alati järgmise kitsaskohani, mis vajab samuti automaatikaga lahendamist. Selline projekt on jätkuv areng, alguses ei osata veel ette näha kõiki võimalusi, mida automaatika võib anda ressursikasutuse veelgi tõhusamaks optimeerimiseks. Paraku alustatakse liiga suurelt ning üritatakse kohe alguses projekti lõppu näha ning seetõttu liigub tulemuste saavutamine kaugemale tulevikku. See aga kustutab indu ning vahel jääb suurelt alustatu lõpuni viimata.

Meie soovitame suurte projektide asemel alustada väiksematest, igapäevaselt korduvate ülesannete automatiseerimisest. Iga väike samm viib edasi suure terviku poole ning annab alati lisaaega teiste, veel automaatikaga lahendamata probleemidega tegelemiseks. Tulemusi näeb väga ruttu ning kiire progress tõstab soovi järjest enam arengusse panustada. Selline arendustöö tahab igapäevast pühendumist – kui nähakse uut võimalust, peaks seda soovitud tulemuse kontrollimiseks koheselt testima. Seetõttu on oluline, et ettevõttes on olemas inimene, kes oskab automaatikaga koos mõelda, võimalusi näha ning neid ka ära kasutada. Me räägime jälle töövooarhitekti töökohast.

Instaprint soovitab alustada koolitusest, mis annab olemasolevale prepress-spetsialistile uued oskused. Täienduskoolitajana on Instaprint välja töötanud töövooautomaatika õppekava trükimeedia spetsialistile, mis annab juba kogemustega trükiettevalmistajale oskuse näha võimalusi automaatika rakendamiseks. Trükiettevalmistajast saab töövooarhitekt, kes oskab tuvastada trükikoja töövoo kitsaskohti ning lahendada neid läbi nutika andmekasutuse ja automaatika.

Peale koolituse läbimist tuleks kohe alustada automatiseerimisega. Me ei arva, et automaatika juurutamiseks peaksime alustama andmete kogumisest ning analüüsist. Tänane Eestis levinud digiarengu kuvand soovitab alustada ERP tööriista arendamisest, millega saaks andmeid koguda, analüüsida ning alles peale seda rakendada automaatikat. Meie hinnangul ei ole selline lähenemine õige, kuna reaalselt kasu toova automaatikani jõutakse alles mitme kuu või isegi aastate pärast. Pealegi on selline arendustöö väga kallis.

Instaprint soovitab vastupidist lähenemist: automaatikaga tuleks alustada kohe, esimesel päeval on võimalik olemasolevate andmete põhjal rakendada protsessidele automaatseid lahendusi väga lihtsalt. Koolitusega saadud “trükiettevalmistaja upgrade” annab võimaluse esmalt trükiettevalmistajal muuta oma töö tõhusamaks ning läbi selle optimeerida ressursikasutust ka teistes tootmisetappides.

Trükitööstusele on vajalikud vahendid automaatika rakendamiseks olnud saadaval juba aastaid, midagi leiutada ei ole vaja. Automaatika ühendab olemasolevad tööriistad ning on valmis ka tulevikus lisanduvate tööriistade ühendamiseks. Oleme tänaseks loonud lahenduse, mis suudab automatiseerida sisuliselt kõik alates hinnakalulatsioonist ja planeerimisest kuni kommunikatsiooni ja raamatupidamistarkvara liitmiseni töövoogu. Dokumentide kontroll, parandamine ning vajalike andmete edastamine trüki ja järeltöötlusseadmetesse on üsna tavapärane praktika. Andmeid nende ülesannete täitmiseks võib leida üllatavatest kohtadest. Töövooautomaatika suudab iseseisvalt andmeid koguda, nende põhjal automaatselt analüüse teha ning ka otsuseid vastu võtta.

Me räägime digitaalsest töökeskkonnast, mis kasutab maksimaalselt olemasolevat infot selleks, et vähendada koormust kitsaskohtades ning luua töövoog mis oleks kindel ja riskivaba tervik. Selline töökeskkond vajab nutikaid ja julgeid spetsialiste. Kui neid veel täna tööstuses ei ole piisavalt siis tuleb luua kõik tingimused, et nad siia tekiksid.