Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börsi suured rahaliigutajad

    Tallinna börsil tegutseb paarkümmend tuhat investorit, kelle käes on kokku 2,7 miljardi euro eest aktsiaid.

    Kuigi investeerimisaktiivsus näib viimastel aastatel taas rohkem rahva sekka jõudnud olevat, valitsevad Tallinna börsi insaiderid, välismaised fondid ja pensioniraha.
    Kui investeeringute taha nimed kirjutada, on Eesti vaieldamatult rikkaimad aktsiaomanikud ettevõtete kunagised rajajad-suuromanikud. Investorite esikümme on muljetavaldav: nende kätte on koondunud aktsiaid ei rohkem ega vähem kui kolmveerandi miljardi euro eest. Seega kontrollivad nad ca 27 protsenti Tallinna börsi aktsiarahast.
    Vanade omanike haare on tugev
    Tallinna börsi nominaalselt kõige rikkama investori tiitlit hoiab enda käes Olympic Entertainmenti rajaja ning praegune nõukogu liige Armin Karu. 1993. aastal loodud ettevõte on paisunud rahvusvaheliseks. Selle turuväärtus ulatub 285 miljoni euro juurde, sellest Armin Karu jagu on ligikaudu pool.
    Ka tema kaasteelise Jaan Korpusovi suur aktsiavarandus Tallinna börsil – 54 miljonit, mis toob talle topis 7. koha – pärineb Olympicust. Ettevõtte enda aktsia on viimastel aastatel surve all olnud, aga kui peaks realiseeruma Tallinna börsil tihti nähtav fenomen – pikka aega varjusurmas olnud aktsia hakkab erakorraliste asjaolude peale vilkalt liikuma – on Karul põhjust rõõmustamiseks.
    Dividend kasvatas varandust
    Teise koha hõivab ligi 90 miljoni euroga Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus, kellele toob kõrge positsiooni peaaegu poolte Merko Ehituse aktsiate omamine peamiselt Riverito-nimelise ettevõtte alt. Talle tõi tugeva rahahüppe veebruaris avaldatud head majandustulemused ja tänavune üheeurone rekorddividend. Viimase kolme kuuga on aktsia kosunud ligi 20 protsendi võrra.
    Rahaliselt kõige suuremat, enam kui 300miljonilist aktsiaportfelli hoiab enda käes Tallinki suuromanik Infortar. Peale Hansapanga-Telekomi lahkumist sai Tallinkist börsi üksik hiiglane, tema turuväärtus moodustab 0,8 miljardiga peaaegu kolmandiku kõikide Eesti börsifirmade turuväärtusest. Seepärast pole üllatav, et just sinna on kõige meelsamini raha paigutanud välismaised fondid, alates Citigroupiga seotud ettevõtetest ja lõpetades maailma suurima investeerimisfondiga, Norra niinimetatud naftafondiga, mis kasvatab riigi käsul norrakate pensioniraha.
    Tallink on oma suuromanikud rikkaks teinud: Enn Pandile, Ain Hanschmidtile ja Kalev Järvelillele – Infortari omanikele – kuulub ettevõttest enam kui kolmandik. See viib nad investorite edetabelis kõrgele kohale – Enn Pant platseerub 89 miljoni euroga kolmandaks.
    Turuväärtuselt Tallinna börsi teine ettevõte Tallinna Kaubamaja jääb Tallinkist poolega maha, kuid selle suurinvestorid on siiski rikkaimate eestlaste seas. Kõige suurem jupp Kaubamajast, 67 protsenti, kuulub NG Investeeringutele. Sellest omakorda 69 protsenti NG Kapitalile. See jällegi jaguneb võrdselt Andres Järvingu, Andres Vanaselja, Enn Kunila ja Jüri Käo osaühingute vahel. Neil kõigil on Tallinna börsil aktsiaid kokku enam kui 46 miljoni euro eest. Tallinna Kaubamaja on oluliselt kasvatanud ka Monica Pihlaku varandust, kes on – puhtalt kodumaist aktsiakapitali arvestades – üks Eesti rikkamaid naisi.
    Rain Lõhmus ja Andres Viisemann võlgnevad tänu miljonite eest LHV paisuvale pangaärile, milles nad arvestatavat osalust hoiavad.
    Eesti aktsiate poolest rikkaim naine on aga 22miljonilise Silvano-osalusega Mari Tool. Ta sai börsiettevõtte suuromanikuks 2013. aastal, mil tema mees, Silvano Fashion Groupi nõukogu esimees Toomas Tool aktsiad temale üle kandis.
    Eesti välismaise raha huviorbiidis
    Kohalikul börsil on korralik kihistumine: esimese 25 investeerimiskonto käes on 1,8 miljardi euro eest aktsiaid. Investorite esisaja kätte koguneb 2,3 miljardi euro suurune varandus. Väikeinvestorite osakaal börsil on arvuliselt suur, rahalises mõttes aga õige tilluke. „Vaatame seda niimoodi: börsiettevõtted on ettevõtted nagu kõik teised. Neil on enamasti suuromanikud, kes meie ettevõtluse lühikese ajaloo tõttu on tihti ka ettevõtte asutajad. Teisalt on ettevõtete loojad ja suuromanikud  börsiletulekuga andnud võimaluse kõigile teistele saada ettevõtte kaasomanikuks. Selles valguses on see, et suur osa ettevõtte aktsiatest kuulub väikesele ringile inimestele, täiesti  normaalne ja mujal maailmas on samamoodi,“ kirjeldas olukorda Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
    Swedbank Marketsi finantsturgude valdkonnajuht Andres Suimets ütles, et tema on täheldanud välismaiste fondide huvi kasvu siinsete ettevõtete vastu. Kui enamik institutsionaalsetest investoritest on olnud siin „vanad“ ja pikka aega Eesti börsil tegutsenud, siis nüüd näivad olevat hakanud puhuma uued tuuled. „Viimasel ajal on tekkinud ka uusi huvilisi, kes pole üldse varem meie turul investeerinud või on pikalt eemal olnud. Üldiselt on makromajanduslik olukord olnud mõnda aega soosiv ja ettevõtete käekäik on paranenud – see on toonud huvi ka välismaalt siia… Teisalt on murekoht alati likviidsus ning institutsionaalsete investorite nõuded sellele,“ rääkis Suimets.
    Mahtu on välisfondid leidnud. Näiteks Citigroupi ja tema allüksustega seostatavad fondid on Eesti aktsiatesse paigutanud raha suurusjärgus 200 miljonit eurot, Firebirdi erinevad fondid ligikaudu 50 miljonit. Tallinkis hoiab positsiooni ka maailmakuulus Blackrock oma Frontiers Investment Trustiga. Seevastu Malta Terra Partners Asset Management likvideeris hiljuti oma ainsa Eesti aktsiapositsiooni, nimelt Silvanos.
    Eesti aktsiaturu võimsamate osaliste hulka kuuluvad kahtlemata pensionifondid. Näiteks Swedbankil, SEB ja LHV erinevatel pensionifondidel on siin kokku raha kasvamas pea 54 miljoni euro jagu. „Pensionifondis on investeeringute omanikuks lõpuks fondiga liitunud inimesed ehk pensionifondide kaudu on Balti börsil noteeritud väärtpaberitesse investeerinud veel tuhanded ja tuhanded inimesed,“ ütles Kaarel Ots.
    Kus on norrakate pensioniraha?
    Maailma suurim investeerimisfond, Norra riiklik pensionifond, mis on paisunud enam kui triljonile dollarile, liigutab Eestis raha juba pikemat aega.
    Balti börsil tunneb fondi ära konto Citibank (New York)/ Government of Norway järgi. Kokku on sellel märtsi seisuga börsile paigutatud 12 miljonit eurot. Suurima jupi on norrakad pannud Olympicu aktsiate alla: 3,7 miljonit. Sellele järgneb Tallink 3,4 ja Silvano 2,3 miljoni euroga. Miljoniinvesteeringud on norrakatel tehtud ka Tallinna Kaubamajasse ja Merko Ehitusse. Ligi pool miljonit on paigutatud Eesti Ekspressi.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.