Adavere otsib läänest uut omanikku

«Otsime endale uusi omanikke välismaalt, sest praegustel on raha investeeringuteks ammu otsa saanud,» ütleb Adavere lihatööstuse tegevdirektor Harri Nukke. «Kindel on see, et järgmisel aastal paneme kellegagi leivad ühte kappi.»

Lihatööstuse praegused omanikud on endise Adavere riigimajandi töötajad, suuremaid osanikke 11,8 protsendiga on Nukke. Adavere aktsiakapital on 1,4 mln krooni.

Nukke hindab kombinaadi väärtust kõrgelt. Tema sõnul on Adavere kolmandiku aktsiate eest pakutud 13 kuni 30 miljonit krooni. Adavere möödunud aasta kasumiks prognoositi pool miljonit krooni. Detsembri alguseks oli ettevõtte kasum 200 000 krooni.

Lihatöösturite hulgas levivaid kuuldusi Rakvere lihakombinaadi plaanist Adavere ära osta eitavad mõlema ettevõtte juhid.

«Nende ostmiseks pole mingit põhjendust, enamikku nende tooteid oleme võimelised ise tegema,» ütleb Rakvere lihakombinaadi peadirektor Peeter Maspanov. «Samuti ei annaks nende ülesostmine meile oluliselt turuosa juurde.»

Kuulujutt on ehk tekkinud sellest, et mõni aeg tagasi kaks meie töötajat Adaverre juhtivatele kohtadele läksid, sõnab Maspanov. «Mina kuulsin esimest korda meie n-ö ostusoovist Harri Nukke käest, kes helistas ja küsis, mis plaanid Rakverel nendega on,» meenutab Maspanov. «Siis sai naljatoonis öeldud, et meil polegi teid vaja ära osta, meie mehed nagunii teie juures juba olemas.»

Juunis Adaverre tootmisdirektoriks tulnud Kalev Rätsep tahab aga Rakverre tagasi minna ja kandideerib vorstitsehhi juhataja kohale.

Peamine põhjus, miks Adavere välisomanikke otsib, on ettevõtte investeeringuvajadus. Eelkõige on vaja valmis ehitada tapamaja, mille ehitamist alustati enam kui aasta tagasi. Kalev Rätsepa hinnangul maksab korraliku tapamaja ehitamine 25 miljonit krooni, kuid hädapärast saab ka viie miljoniga hakkama.

Harri Nukke ütlust mööda vajaks tööstus lähimate aastate jooksul raha kuni 30 miljonit krooni. Vaja on investeerida tootmisse, uute ekspordikanalite väljatöötamisse ja valmis ehitada uus lihatööstus.

Oma seitsmeaastase tegutsemisaja jooksul on Adavere investeerinud üle 20 miljoni krooni. Praegu lasub ettevõttel üheksa miljoni kroonine laenukoorem. Selle raha eest on ettevõte ostnud seadmeid, autosid ja ehitanud edasi tapamaja.

Konkureerivate lihatöösturite sõnul on Adavere kehvapoolse majandusseisu ja väikese rentaabluse põhjus ilmselt selles, et ettevõte on valesti investeerinud. «Nad on ostnud mõttetult kallist tehnikat ja seadmeid,» kommenteerib üks tundmatuks jääda sooviv lihatööstuse juht.

Arvatavasti on nad äritegevuses teinud kuskil päris korraliku möödalaskmise, sest kuidas siis näiteks Valga ja Rakvere suudavad rentaablilt toota, nemad aga mitte, sõnab ka lihaühistu Viru juhatuse esimees Urmas Laht.

Harri Nukke leiab, et Adavere on investeerinud pigem liiga kiiresti kui valesti. «Võib-olla poleks tõesti pidanud autosid ostma,» ütleb ta. «Aga meie jaoks on need ju töövahendid ja head töövahendid maksavad palju.»

Adavere ostis 6 külmutusautot, üks auto maksab 600 000 krooni. Samuti ostis ettevõte umbes miljoni krooni eest Põltsamaale tehasehooned, et sinna lihatööstus rajada. Praegu seisab hoone niisama, raha ehitamiseks pole.

Lihaühistu Viru juhatuse esimehe Urmas Lahe sõnul lõpetasid ühistu liikmed Adaverele liha müümise umbes kuu tagasi, sest ettevõte ei suutnud õigeaegselt maksta. Kunagi sai Adavere kuni 80 protsenti vajaminevast lihast just lihaühistu Viru liikmetelt.

Harri Nukke kinnitab, et lihatööstusel on olnud raskusi tootjatele maksmisel, kuid võlasummat ta öelda ei taha. «Vanad võlgnevused on eelkõige nn ühelehmapidajatele,» selgitab ta. «Kui raamatupidajal on valida, kas teha 40 väikest ülekannet või kolm suurt, valib ta ikka viimase variandi.»

Nukke sõnul ei taha sealihatootjaid ühendav lihaühistu Viru Adaverele müüa pärast seda, kui Eestis hakkasid osturingidel käima Lätist pärit liha kokkuostjad. «Tootjad küsivad nüüd seitse krooni kilolt rohkem, meie nii palju pole võimelised maksma,» ütleb Nukke.

Adavere lihatööstus on viimase aasta töötanud pidevalt kasumi-kahjumi piiril. Möödunud aastal kiires tempos suurenenud maksuvõlg ulatus sügisel koos viivistega 3,5 miljoni kroonini. Pidev maksuvõlglane on lihatööstus olnud viimased kolm aastat.

«Maksuamet teab, et Adavere on laisk ja lohakas, nad arvestavad sellega,» on Nukke varem öelnud. Praeguseks on maksuametiga kokku lepitud aastases maksegraafikus ja iga kuu tasutakse maksuametile 100 000 krooni.

Lihatööstus võttis augustis kolm miljonit krooni käibekrediiti, et hulgi kokku osta toorainet ja oma hankijatele võlad ära maksta. Nukke sõnul oleks ettevõttel tegelikult vaja krediiti vähemalt poole rohkem.

Kevadel alustas Adavere kallimate täislihatoodete valmistamist. Möödunud aastal võitsid ettevõtte tooted mitmeid auhindu, aasta parimaks toiduaineks sai Adavere Rüütliroog, Adaverest pärineb ka aasta parim õllevorst.

Paraku on need siiski vaid diplomid, kasum ja rentaablus ei suurenenud. Nüüd on ettevõte valiku ees -- kas diplomid või kasum.